Roheline tegelane, kelle südameasjaks on loodushoid ja pakendite sorteerimine. KeskKonnake viib lasteaedades ja koolides läbi mängulisi koolitusi, mille käigus selgitab lastele, miks peab jäätmeid sorteerima ja miks peab pakendijäätmed prügist eraldi koguma ning taaskasutusse suunama.

KeskKonnakese külaskäigu jooksul saavad lapsed teada, et klaaspakendid tuleb panna rohelisse, segapakendid kollasesse ja paberpakendid sinisesse konteinerisse. Samuti räägib konnake, kuidas käib ümbertöötlemine, kuidas pakendid konteinerist jäätmejaama jõuavad, mis neist seal saab ja mida taaskasutatud materjalidega edasiselt teha annab. Loomulikult on Keskkonnakesel kaasas kogu pakendimaailma rekvisiitide varamu, ta viib läbi lõbusaid sorteerimismänge, uurib lastelt koduse sorteerimiskorralduse kohta ja murrab jäätmemüüte. Keskkonnakese külaskäigu ajal vaadatakse tavaliselt ka filmi, kus seiklevad „pakendikud“ ehk taaskasutuseks sobivad pakendid, kes tänu tublidele lastele ja peredele on saanud uue elu.

Projekti põhieesmärk on ennetada ja vähendada jäätmeteket, sest pakendite moodustavad jäätmetest väga olulise osa. Laste kaudu jõuab see teadmine kodudesse, vanemate ja vanavanematenigi, ning keskkonnasäästlik mõtteviis kinnistub n-ö õiges vanuses, juurutades taaskasutuse harjumust juba varases eas.

Projekti peamine eesmärk on ennetada ja leevendada vaimse tervise probleeme innovaatiliste ja tõenduspõhiste sekkumismeetodite kaudu. Projekt põhineb mitmetasandilisel kogukonnapõhisel lähenemisel, kus iga kogukonnaliige saab anda oma panuse turvalisema ja toetavama keskkonna loomisesse.

Projekti erilisus seisneb selles, et ei keskenduta ainult kriisidele reageerimisele, vaid pannakse suurt rõhku ennetustööle ja varajasele märkamisele. See on eriti oluline, kuna depressioon on üks enim aladiagnoositud haigusi, mis on samas üks olulisemaid suitsiidiriski tegureid.

„Depressioonivaba Tallinn“ on kogukonnapõhine, neljatasandiline sekkumisprogramm, mille esimese tasandi moodustavad perearstid ja esmatasandi abi, teisel tasandil tegeletakse avalikkuse teadlikkuse tõstmist, kolmas tasand keskendub „kogukonna väravahoidjate“ koolitamisele ning neljanda tasandi keskmes on riskirühmadele toetussüsteemide loomine ja tugevdamine.

Ta on abipolitseinikuna kogukonna ja Eesti turvalisusse panustanud 22 aastat. Keskmiselt 1000 tundi aastast abipolitseiniku tööd tegev Villu Valliste eesmärk ei ole karistamine, vaid selgitamine. Ta usub sõna jõusse ja tõdeb, et paljud väljakutsed ja olukorrad saab just sõna jõul lahendada.

Abipolitseiga liitumiseni jõudis Villu Valliste Kaitseliidu kaudu: aastaid tagasi esitas Jõgeva linnavalitsus Kaitseliidule abipalve teostada õhtuti patrulle avaliku korra tagamiseks. Villu Valliste tundis, et soovib panustada rohkem kogukonna turvalisusse ja tänaseks on ta seda tööd teinud juba 22 aastat. Selle aja jooksul on ta kogenud väga erinevaid olukordi alustades lihtsamatest ülesannetest liikluspatrullis, lõpetades lähisuhtevägivallaga seotud keerukate väljakutsete lahendamisega.

Praegu töötab Valliste abipolitseinikuna patrullis, kus tema põhiülesanded on liiklusjärelvalve, kuritegude ennetamine ja tõkestamine, avaliku korra tagamine ja erinevate väljakutsete lahendamine. Lisaks teeb ta iseseisvaid ennetuspatrulle noorte kogunemiskohtades ja liikluse rahustamiseks. Valliste juhindub põhimõttest: mida rohkem teed, seda paremad on sinu teadmised ja oskused. Kõige olulisemateks omadusteks abipolitseiniku juures peab Valliste vastutustunnet, meeskonnatöö oskust, kannatlikkust ja head suhtlemisoskust.

Spetsiaalselt koolitatud vabatahtlikke päästjaid ühendav üksus, mille eesmärk on tegeleda suuremahuliste kriiside tagajärjel tekkivate inimkannatuste leevendamisega ja täita tühimik senises elanikkonnakaitse korraldamises. Tehnilise pääste üksus on koostööpartneriks riigile, kohalikele omavalitsusele ning erasektorile.

Tehnilise päästeüksuse loomise ettevalmistusi alustati juba 2023. aastal. Esmalt kaardistati koos vabatahtlikega põhisündmused, mis võivad Eestis kriiside korral tekkida. Järgmine samm oli vabatahtlike koolitamine. Praeguseks on üksuses üle saja koolitatud vabatahtliku, kes on n-ö vundamendiks suurema üksuse ehitamiseks. Vabatahtlikud on läbinud veetõkete ehitamise, mootorsae, varingupääste koolitused ning rahvusvahelise sertifikaadiga Rescue 3 üleujutustest päästmise koolitused. Lisaks on korraldatud õppus Rohuküla sadamas ja harjutus Läänemaal varisemisohtlikus hoones.

Üksus on oma olulisust juba ka praktikas tõestanud: 2024. aasta jaanuaris Loo alevikus hakkas Pirita jõgi keset talve üle ajama. Üksus paigaldas kolme elumaja kaitseks üleujutuste tõkked, et kaitsta kohalike inimeste vara üleujutuse eest. Samuti oldi kõrgendatud valmisolekus suvel, kui Võrus hakkas järv üle ujutama.

See on kiire, tasuta ja anonüümne võimalus telefoni teel pidada nõu kogenud koolipsühholoogiga. Tegemist on Eestis ainulaadse tugiliiniga, kus kõnedele vastavad igal tööpäeval kella 16–20 kutsetunnistusega koolipsühholoogid. Helistada võivad õpilased ja tudengid, lasteaialaste ja kooliõpilaste lapsevanemad, õpetajad ja teised lastega töötavad spetsialistid.

Laste ja noorte vaimse tervise probleeme on aina rohkem, kuid paraku on vaid pooltes Eesti koolides olemas koolipsühholoog. Üleriigiline nõuandeliin on üks väheseid kõigile kättesaadav ja tasuta võimalus psühholoogiga nõu pidamiseks ning kiiresti abi saamiseks.

Tugitelefoni peamine eesmärk on toetada nii kooliõpilaste ja tudengite, aga ka lasteaialaste toimetulekut ja arengut erinevates keerulistes situatsioonides. Lõviosa õpilaste ja tudengite pöördumistest on seotud vaimse tervise muredega. On tõsiseid depressiooni ja ärevuse märke, aga ka läbipõlemist kõrgete ootuste ja nõudmistega tõttu. Küsitakse nõu eakaaslastega ja vanematega suhtlemisel, aga ka küberkiusamisega toimetuleku kohta. Vanemad vajavad nõu, kuidas toetada last keerulistes olukordades. Õpetajate mured on enamasti seotud sellega, kuidas toime tulla erivajadustega, käitumisraskustega või teiste abivajavate lastega. Sageli vajavad õpetajad nõu ka tööstressi või läbipõlemisega hakkama saamiseks.

Heategevuslik algatus, mis kutsub novembrikuus mehi käima üheskoos tervisekontrollis ja veetma päeva sõprade seltsis. See on meeste koosoldud aeg, et tähistada oma sõprust, head tervist ja üheskoos pikendada tervelt elatud aastaid.

“Pikema sõpruse päeva” algatus sündis soovist pöörata tähelepanu meeste tervisele ja elukvaliteedi parandamisele. Algne eesmärk oli luua sõbralik ja toetav keskkond, kus mehed saaksid julgemalt teadvustada oma tervisemuresid ja võtta ette konkreetseid samme, et pikendada tervena elatud aastaid. Tänaseks on sellest välja kasvanud üle-eestiline algatus. Aastate jooksul on projekti eestvedajad näinud positiivseid muutusi, nagu tervisekontrollis osalevate meeste arvu kasv ja suurenenud huvi tervisliku eluviisi vastu. Igal aastal on kasvanud vereanalüüside ja konsultatsioonide arv ning mitmed partnerorganisatsioonid on teatanud tervisekontrolli nõudluse suurenemisest just pärast „Pikema sõpruse päeva“ kampaaniaperioodi.

„Pikema sõpruse päeva“ sihiks on tõsta meeste teadlikkust tervise tähtsusest, julgusta mehi tervisekontrollis käima ja muuta need loomulikuks osaks igapäevaelust. Samuti soovitakse tugevdada kogukondlikke sidemeid sõprade ja pereliikmete vahel, rõhutades koos veedetud kvaliteetaja väärtust.

See on tõenduspõhine haridusuuendusprogramm, mille eesmärgiks on kujundada Eestis liikumissõbralik koolikultuur. Programmis rakendatakse nn kogu kooli lähenemist, kus liikumisvõimalusi luuakse kõigis koolipäeva ja -elu osades: kooliteel, ainetundides, vahetundides, huvitegevustes ja kooliüritustel.

Eesti lapsed ei liigu ega spordi piisavalt. Uuringud näitavad, et vähesel liikumisel ja liigsel istumisel on negatiivne mõju õpilaste tervisele ja heaolule, samuti õpitulemustele ja koolirõõmule. Selleks, et aidata kaasa laste liikumisaktiivsuse suurendamisele, kutsuti Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel ellu Liikuma Kutsuva Kooli programm.

Programmi uuenduslikkus seisneb selles, et liikumisvõimalusi luuakse kõikidesse koolipäeva ja -elu osadesse – seega tuuakse tähelepanu nii kooliteele, ainetundidele, vahetundidele, liikumisõpetusele kui ka huvitegevusele ja õpetajate liikumisrõõmule. Sealjuures rõhutatakse nii liikuma kutsuva koolihoovi kui ka päevakava olulisust süsteemsete muutuste elluviimisel. Liikumisaktiivsuse tõstmine on pidev protsess, mis vajab kogu koolipere, lapsevanemate, omavalitsuse head läbikäimist ja koostööd. Programmi raames pakutakse koolidele sel teekonnal koolitusi ja seminare erinevates valdkondades, näiteks aktiivse ainetunni läbiviimine, mängujuhtide juhendamine, liikumisõpetuse tundide mitmekesistamine. Samuti töötatakse välja erinevaid abimaterjale ja tööriistu, et kaasata tegevustesse ka õpilasi ja lapsevanemaid.

Signe Asper ja Tiit Kivimägi on kogenud abipolitseinikud, kes on vastavalt 8 ja 15 aastat panustanud ühiskonna turvalisuse tagamisse. Nad on mõlemad läbinud iseseisva pädevusega abipolitseiniku õppe, mis võimaldab neil iseseisvalt patrullida ja teostada järelevalvet.

Kui Signe Asperit ajendas abipolitseinikuks saama eelkõige soov midagi uut ja huvitavat juurde õppida, siis pikka aega piirivalves töötanud Tiit Kivimägi tundis töökohta vahetades, et tahab korrakaitse valdkonnas edasi tegutseda. Tänaseks on nad mõlemad iseseisva pädevusega abipolitseinikud ja saavad patrullida kindlaks määratud piirkonnas iseseisvalt.

Signe Asperi sõnul on abipolitseiniku töös kõige olulisem jääda igas olukorras rahulikuks ja inimlikuks. Ta lähtub põhimõttest, et abistab inimesi niipalju, kui on meie võimsuses ja tegutseme alati seaduse järgi. Tiit Kivimägi rõhutab, et abipolitseiniku töös ei saa midagi eeldada, vaid tuleb alati ise veenduda.

Kolleegide sõnul on mõlemad abipolitseinikud alati suureks toeks ning valmis juurde õppima ja arenema. Hiljuti liitusid nad abipolitseinike grupijuhtimise pilootprojektiga ja võtsid endale grupijuhi rolli. Tiit Kivimägi lööb kaasa ka mentorlusprojektis, olles Jõhvi rühma abipolitseinike mentor.

Aastapäevaüritus keskendus piirkonna päästeajaloo tutvustamisele ja kohaliku kogukonna ohutuse edendamisele. Päev algas päästetehnika rongkäiguga, inimesed said vaadata erinevaid demosid, osaleda praktilistes töötubades ja tutvuda ajalooliste päästemeetodite ja -vahenditega ning näha, kuidas päriselt tuli areneb ja kuidas tagada kodus ja veekogul enda ja teiste ohutus.

Üritus viidi läbi kahes kohas – Taali komandost suundus rongkäik Torisse, kus ootas suur plats ja jõgi. Rongkäigus osalesid 23 päästemasinat ja teised päästega seotud sõidukid, Randväljalt tulid juurde ka hobused, koos inimeste ja ajalooliste käsipritsidega.

Külastajad said jälgida põnevaid esitlusi alates vetelpääste koerte demodest Tori põrgus kuni korstnapõlengu kustutamiseni. Kehtna vabatahtlikud näitasid, kui ohtlik on rasvapõlengule vett lisada. Praktilisi esmaabivõtteid sai täiendada Punase Risti töötoas, Pärnu- Jaagupi Tuletõrjeseltsiga sai proovida tuletõrjespordi rada, Sindi Päästeseltsi juures sai visata viskeliini ning päästerõngast ja Päästeametiga mängida evakuatsioonimängu. Laukna ja Järva-Jaani meeskonnad tutvustasid ajaloolisi päästemeetodeid ning Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik ja muuseum näitasid lavastuses, kuidas ennemuistsel ajal tuld kustutati. Lapsed said mängida vahus ja proovida erinevaid päästevahendeid. Päeva lõpetas simman koos ansambliga “Vanad sõbrad”.