Haridusalgatus "Digimentorid" vahetab klassikalised rollid ning annab noorele vajalikud teadmised ja tööriistad, et julgustada neid digimentordama. Juba esimesel õppeaastal on koolitustest ja materjalidest saanud tuge üle 20 800 õppija, lapsevanema, eaka ja haridustöötaja.

Lühikese ajaga on loodud toimiv lahendus ühele hariduse suuremale väljakutsele – kuidas õpetada kiiresti muutuvat digimaailma nii, et see oleks sihtgrupile (lastele, eakatele) haarav ja õpetajatele (heade digipädevustega noortele) jõukohane.

Projekt ehitab põlvkondade vahele silla, tuues värskeimad teadustöö tulemused otse koolitundi ja vanaema elutuppa. Selle pedagoogiline uudsus seisneb rollide vahetamises – õpilasele antakse võimalus astuda eksperdi rolli, rakendades "õppimine läbi õpetamise" meetodit.

Mobiilne noorsootöö ehk mono on noore arengu, iseseisvumise ja kaasatuse toetamise metoodika, mille elluviija on noorsootöötaja, kes lähtub konkreetse noore olukorrast. Mobiilsed noorsootöötajad toimetavad selle nimel, et iga noor oleks märgatud ning ei jääks oma muredega üksi.

Noorsootöötajad ei tööta kontorites, vaid seal, kus noored aega veedavad, näiteks parkides ja kaubanduskeskustes. Seega töötavad nad tihti õhtustel aegadel, vajadusel ka nädalavahetusel. Kontakti üritatakse saada 7–26aastaste noortega, sh on fookuses haridusest ja tööturult eemal olevad 15–26aastased noored. Möödunud aastal jõuti Eestis kontakti luua rohkem kui 21 000 noorega.

Monost on saanud oluline sild noorte, kogukonna, võrgustiku ja otsustajate vahel, kandes edasi noorte häält ja muresid, tuletades meelde, et avalik ruum on kõigile ning noori ei tohiks käsitleda kui probleemi. Mono rakendavad piirkonnad jõuavad oma väikeste tublide tiimide abil väga paljude noorteni ning täidavad kogukonnas olulist rolli noorte toetamisel, hääle edasi viimisel ja ennetustöös.

See on vabatahtlikest päästjatest ja nende veepäästekoertest koosnev ühing, kellega käiakse mööda Eestis veeohutussõnumit jagamas. Kokku viidi möödunud aastal ellu üle 70 ennetustegevuse.

Märjad Käpad tegevus on nähtav, praktiline ja suunatud väga laiale sihtrühmale: lasteaedadele, koolidele, eakatele, peredele, ettevõtetele ning avalikele üritustele. Nende põhifookuseks on veeohutus, kuid tegevused hõlmavad ka laiemat siseturvalisuse temaatikat, koostööd politsei ja päästega, avalike ürituste turvalisuse tõstmist ning praktilisi vee päästevõtteid, mida tutvustatakse veepäästekoerte abil.

Veepäästekoerad on laste ja täiskasvanute jaoks meeldejääv viis õppida veeohutust – koerte demo on turvaline, õpetlik ja väga mõjus. Pärast kohtumisi oskavad lapsed märgata riske, mõistavad päästevesti vajalikkust ja oskavad õnnetuse korral paremini tegutseda.

Vabatahtlikud Seltsilised MTÜ on üle Eesti koondanud pea 200 vabatahtliku, kes kõik pakuvad seltsi ja tuge kõrge üksildusriskiga vanemaealistele ja erivajadustega inimestele. Programmi eesmärk on toetada inimese emotsionaalset heaolu. Toetada tahet teiste inimestega taas suhelda ning ennetada üksildusega kaasnevaid riske.

Üksildustunne on paljude terviseriskide käivitaja, millest arenevad välja erinevad vaimse- ja füüsilise tervise mured. Eesti on Euroopas üks kõrgeima üksildusriskiga riike ja seda juba alates 50 eluaastast, kuid tõenduspõhine ennetustegevus sellega tegelemiseks on lapsekingades – seltsiliste programm on hetkel ainuke vanemaealiste üksildusega tegele programm, mis kaasab vabatahtlikke üksildaseks jäänud inimest tema igapäevases elukeskkonnas toetama.

Kui mujal riikides on palju erinevate tugigruppide ja ettevõtmiste praktikaid, siis seltsiliste tegevus erineb eelkõige selle poolest, et nende fookus on esmalt üks ühele kohtumistel ning kui inimesel tekib taas usk ja tahe kodust välja liikuda, saab ta juba gruppides või muudes kogukondlikes tegevustes osaleda.

Eestimaa Looduse Fondi poolt ellu kutsutud algatuse “Konnad teel(t)” eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele. Kokku on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 260 000 kahepaikse.

Algatuse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest, kaasata inimesi ja kogukondi aktiivselt panustama oma kodukoha elurikkuse säilimisse ning saada ülevaade kahepaiksete rändepaikadest kogu Eestis.

Selle jaoks koordineerib Eestimaa Looduse Fond iga-aastaseid päästeaktsioone ehk konnatalguid ja õppepäevi, lisaks õpetatakse inimesi kahepaikseid tundma ja juhendatakse, kuidas ohutust tagada.

Eesti suurim jaotusvõrk Elektrilevi juhib kampaania “Ohutus on hoolimine!” raames tähelepanu elektriohtudele nii õues kui toas ning jagab lihtsaid juhiseid elektriohutuse vallas. Kokku koolitati ainuüksi möödunud aastal 3100 last.

Päästeameti statistika järgi sai 36% tulekahjudest eelmisel aastal alguse elektrist, mistõttu on kampaania ohutusalaseks eesmärgiks tõsta oluliselt ühiskonna teadlikkust elektriohutusest ning ennetada elektrist põhjustatud õnnetusi ja tulekahjusid, kujundades inimeste igapäevast ohutut käitumist.

Peamisteks tegevusteks on elektriohutuse koolitused lasteaedades ja koolides, praktiline ennetustöö kogukondades ning teavituskampaaniad, mis kutsuvad inimesi üle vaatama oma koduseid elektrisüsteeme. Oluline roll on ka Elektrilevi enda töötajatel, kes jagavad teadmisi ja kogemusi enda peredega ja tuttavatega üle Eesti.