Just nii sõnab talisupluse eestvedaja noor ja energiline Märt Lepik, kes on viimased viis aastad tegutsenud selle nimel, et Tallinna kesklinnas oleks supluskoht, kus ka talvel turvaliselt vette minna.

Viie aasta eest ehitas ta tol ajal veel kõrvalisse Noblessneri sadamasse paarist euroalusest redeli, kustkaudu talvel sõbraga vette saaks ronida. Mõne aja möödudes muutus koht nii populaarseks, et nad ise pidid omatehtud redeli järjekorras seisma. Sealt sai alguse mõte korraldada talisuplust mastaapsemalt ja luua võimalikud head tingimused talisupluse harrastamiseks Tallinnas.

Aastate jooksul on vettemineku asukoht olude sunnil muutunud. 2021. aastal õnnestus koostöös Noblessneri sadamaga avada esimest korda sauna ja riietusruumidega ujumiskoht “Noblasulps”. Aasta hiljem kerkisid Noblessneri linnakusse kraanad ja ehitustolm kuni lõpuks ei olnud luksuskorterite läheduses enam kohta talisupluse korraldamiseks. Vahetult enne tänavust suplushooaja algust tuli loobuda esialgsetest plaanidest ja kõik ümber mängida. “Partnerite ja maaomanikega esmakohtumistel tuleb pidevalt murda müüti justkui kaasneksid suplejate saabumisega uppumised,” viitas Lepik meie noorele talisupluskultuurile. Õnneks leiti kiiresti ühine keel Lennusadamaga ning uus talisupluskoht “Lennusulps” võiski sündida otse Suure Tõllu kõrvale.

Vaid poolteist kuud ideest teostuseni – Lennusulps avas oma uksed 15. detsembril. Väsimatul Lepikul õnnestus leida projekti rahastamiseks lisaks hooandjatele lisatoetajad, kes aitasid luua minimaalse vajaliku algajatele - riietusruumi ja sauna. Kui kogenud talisuplejad on nagu pesueht morsad, kes pärast suplust sauna ei vajagi, siis selleks, et just esimest hooaega alustavad talisuplejad saaksid võimalikult meeldiva kogemuse, korraldatakse regulaarselt esimese sulpsu koolitusi ja läheduses asuv mõõdukalt köetud saun teeb veeskäigu lihtsamaks. “Ma teen seda selle toreda kogukonna jaoks. Miski ei rõõmusta mind rohkem, kui mõni supleja tuleb rõõmsal ilmel vastu, tunneb ära ja tänab siiralt. Või kui mõni teine võtab ühendust ja ütleb, et ta on näiteks ametilt disainer ja kui abi peaks vaja olema, siis anna aga märku, ma tahan ka osaleda,” lisas Lepik. Samuti teab ta inimesi, kes on leidnud tänu külmas vees karastamise abi erinevate terviseprobleemide ja depressiooni korral.

MTÜ Noblasulps ehitab Eesti talisupluskultuuri, korraldades algajatele koolitusi, tagades ohutu ujumiskogemuse, mis regulaarselt harrastades tugevdab vaimset ja füüsilist tervist.

Loe lähemalt: https://lennusulps.ee/

Sumena on pood, kust leiab peamiselt hävimisohus toidukaupasid, mille „parim enne“ on kas lähenemas või juba möödunud ning mille hind on poe hindadest ligi 80% soodsam.

Ettevõtet veavad 19aastased noored Joosep Kaljula ja Oliver Sebastian Lamp, kes asutasid firma juba keskkooliõpilastena. „Läksime oma elude peale ja ostukorvi hind ehmatas pehmelt öeldes ära, mistõttu otsime soodsamat ja mugavamat lahendust. Nähes, kui palju tarbimiskõlblikku toitu igapäevaselt raisku läheb, otsustasime ohjad enda kätte võtta – samal ajal, kui teised õppisid eksamiteks, siis meie tegime tööd,“ lisas Lamp muheledes.

Ettevõtte eesmärk on vähendada toidujäätmete hulka Eestis ja samal ajal pakkuda klientidele laias valikus taskukohaseid toidu- ja tarbekaupu. „Siinjuures on oluline tõsta ka inimeste teadlikkust mis vahe on „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ toitudel,“ lisas ettevõtte operatiivjuht Oliver Sebastian Lamp.

Eestis raisatakse igal aastal 164 miljoni euro väärtuses ligi 167 000 tonni toitu, millest suure osa saaks ära tarbida. „Proovime oma tegevusega näidata, et „parim enne“ või selle tähtajale läheneva toidu kvaliteet ja omadused ei ole kuidagi langenud ning selle ostmises ja tarbimises ei ole midagi imelikku. Kokkuvõttes on see kasulik nii loodusele kui rahakotile,“ lisas Lamp.

Lisaks pea 1000 püsikliendiga veebipoele avas ettevõte detsembris ka esimese füüsilise poe Balti jaama turul. Järgmiseks eesmärgiks on juba Baltikumi laieneda.

Tutvu lähemalt Sumena tegemistega: https://sumena.ee/

2022. aasta kevadel ilmusid tänavatele mänguliste sõnumite ja visuaalidega plakatid, mille eesmärgiks oli teadvustada tõsiseid tagajärgi, mis võivad kaasneda joobes juhtimisega.

Kampaania visuaalidel võis kohata erinevaid sõnumeid nagu näiteks „Enne happy, siis häbi“ ja „Enne jommis, siis lömmis“, mis juhtisid tähelepanu purjus juhtimise erinevatele pooltele – üks hetk lahutab inimene sõpradega meelt ning joob paar õlut, teine hetk on agoonias, sest ta põhjustas õnnetuse ning ta peab nüüd tagajärgedega elama.

Kampaania eestvedaja, Nobel Digitali loovjuht Kadi Abe, on mitmel korral sattunud õnnetusse, mille põhjustas joobes juht. „Sõitsin abikaasa ja kahe lapsega Pärnusse ning järsku ilmus kõrvalteelt meile ette masin, mida juhtis purjus nooruk. Lisaks sellele, et meil endal käis elu silme eest läbi, sai kustumatu trauma ka joobes juht ise,“ rõhutas Abe.

Lisaks elu või vangistusega riskimisele, peab õnnetuse põhjustanud juht ka avariisse sattunud autode remondikulud katma. „Isegi kõige väiksemate plekimõlkimiste kahjusummad ulatuvad reeglina paarituhande euroni – ekstreemematel juhtudel jääb joobega juht võlga maksma oma elupäevadeni lõpuni,“ lisas Abe. „Näiteks maksab paar aastat tagasi rongile külje pealt sisse sõitnud veokijuht tekitatud 2,4 miljoni euro suurust kogukahju igakuiste maksetena tagasi kogu oma alles jäänud elu.“

Transpordiameti uuringud näitavad, et kui autojuht istub rooli väikse joobega, nt 0,5 promilli, suureneb tõenäosus sattuda surmaga lõppevasse liiklusõnnetusse võrreldes kaine juhiga 5 korda ja sellest hoolimata liikleb Eesti teedel iga päev 1000-4000 joobes juhti.

Nobel Digitali ja Eesti ettevõtete initsiatiivil valminud sotsiaal kampaania aitas kaasa liiklusohutuse parendamisele ja ohutumaks muutmisele, kogukonna ohutusalase teadlikkuse tõusule ja pälvis ka Transpordiameti aasta ohutussündmuse tiitli.

Rohkem infot leiad: https://turundajateliit.ee/case-study-kuidas-sundis-karmist-liiklusonnetusest-kampaania/

Üha pikenevad järjekorrad teevad vaimse abi kättesaadavuse paraku väga raskeks. Erialaarstid on ülekoormatud ja koroona-aastad on probleemi ainult süvendanud. Just seetõttu lõi Peaasi.ee meeleolu parandamise e-kursuse, mis aitab arendada oskuseid iseenda aitamiseks ja vaimse tervise tugevdamiseks ning nõnda vähendada vaimse tervise mure süvenemist.

“Noortel avalduvad enam meeleolu muutused, endasse tõmbumine või näiteks uskumus, et nad pole piisavalt head,” ütles Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. See ei tähenda, et tegu on kindlasti depressiooniga, vaid pigem elu häirivate teguritega, mida on võimalik paremini tundma õppida ja kursusel tutvustavate vahenditega oma meeleolu ja elurõõmu ise tõstma õppida. E-kursuselt leiab audioloenguid, videosid, teste ja teemakohast lugemist. “Eesmärk on pakkuda tööriistad, millega on võimalik ennast ise aidata. Kui me näiteks nohu puhul ei pöördu kohe perearsti poole, vaid teame, mida omal käel ette võtta, siis vaimse tervisega on see samuti võimalik. Kui teame ja oskame märgata vaimse tervise murede sümptomeid varakult, on iseenda heaks võimalik palju ära teha. Kursus aitab aru saada, mis võib meeleolu languse põhjuseks olla ning aitab õppida viise, kuidas enesetunnet parandada,” selgitas Anna-Kaisa Oidermaa.

Kursust on tänavu alustanud juba üle tuhande inimese ja kuigi praegu on veel vara mõõta selle tulemuslikkust, on see üles ehitatud tõenduspõhisele materjalile, mille oluline võtmetegur on osaleja iseseisev praktiseerimine vähemalt tund aega nädalas.

Meeleolu parandamise e-kursus on noortele ja täiskasvanutele, kelle elu häirivad alanenud meeleolu, langenud energiatase, huvide ja elurõõmu vähenemine. Tänu koostööle Coca-Cola Eestiga on kursus tasuta kättesaadav kõigile kuni 30-aastastele noortele. Alates 31. eluaastast saab e-kursuse soetada sümboolse 15 euro eest.

Rohkem infot e-kursuse ja Peaasi.ee tegemiste kohta leiad siin.

Klooga ja Lehola Kooli liikumisõpetaja Siim Tõnisson on loonud Instagrami ja TikToki platvormil „Liikumismängud“ nimelised kontod, kus ta jagab videote kujul ideid, kuidas teha liikumistunnid noorte jaoks mitmekülgsemaks ja põnevamaks.

Liikumismängude konto on Tõnissoni sõnul ennekõike heaks kohaks, kust peamiselt õpilased kuid ka teiste koolide kehalise kasvatuse õpetajad saavad võtta mänge, mida tundides teha. Igas videos näidatakse ette, kuidas harjutust teha ja milleks see kasulik on. „Eesmärk on luua kasuliku ja kaasahaarava sisuga andmebaas ning viia see piltlikult öeldes noorte nina alla ehk sinna, kus noored tänapäeval aega veedavad – sotsiaalmeediasse,“ lisas ta.

Ainuüksi konto nimi tekitas inimestes juba huvi. „Kontot registreerides tulid esimesed followerid juba konto nime ja bio kirjutamisel. Täna on mul vahetundides juba järjekord ukse taga, et õpetaja palun teeme tiktokki,“ lisas Tõnisson.

Mitmed koolid on täna läinud üle uuenenud liikumisõpetuse ainekavale. „Kehaline kasvatus, mis keskendub peamiselt üheksa spordiala põhisele sooritusele, kus tulemust mõõdetakse peamiselt jooksusammu kiiruse või hüppe kauguse järgi, asendub koolides järkjärgult liikumisõpetusega, mis tutvustab tervislikku elustiili laialdasemalt ja motiveerib lapsi liikuma,“ lisas ta.

Selle asemel, et tabeli järgi laste sooritusi hinnata, saab erinevate spordialadega tutvust teha hoopis läbi lõbusate mängude. „Ettenähtud suusaringide nühkimise asemel, saab näiteks mängida jäätise püüdmise mängu või teha suusarajale takistusrajad,“ lisas Tõnisson. „Täna küsitakse juba peaaegu iga ala koolituse lõpus, et kas selle jaoks mõni mäng ka on. Kuna keegi ei olnud enne neid mänge kõiki ühte kohta koondanud, siis võtsin selle enda kanda.“

Tänaseks on Liikumismängude kontost kasvanud välja mahukas andmebaas, millel on tuhandeid jälgijaid.

Liikumismängud kontod leiad Instagramist ja TikTokist.

Rohetiigri eestvõttel analüüsisid valdkonna spetsialistid ja TalTechi teadlased detailselt energiamajandust, mille tulemusel sündis energia teekaart – ettevõtjate poolne kokkulepe ja arusaam, kuidas energiatootmine süsinikuneutraalseks muuta.

Võrreldes seniste arengukavadega, mida koostab avalik sektor, on teekaardi taga esimest korda erasektor ja teekaardis nimetatud tegevused suures ulatuses kaetavad erarahaga. „See tähendab, et enam ei ole tegemist lihtsalt ettekirjutistega, mida teha, vaid reaalsete lahendustega, kuidas probleemid võimalusteks muuta – plaaniga, mida ettevõtted ise ellu viima hakkavad,“ lisas Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.

Teekaart aitab riigil rohepööret ellu viia ja ootab riigilt omakorda regulatsioonide lihtsustamist ja kiirendamist ning piirangute eemaldamist või paindlikumaks muutmist, et taastuvenergia projektid jõuaksid kiiremas tempos turule. Teekaardis on riigile ka konkreetsed regulatiivsed ettepanekud, mis on vajalikud taastuvenergia tootmiseks vajalike tegevuste võimaldamiseks.

„Tasakaalus majandus on ühiskonna toimimise viis, mille tulemusel looduskeskkonna üldine seisund paraneb või vähemalt säilib ning selles on kriitiline roll energiamajanduse ümberkorraldamisel,“ lisas Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk. „Kui järgida teekaardi soovitusi, on aastaks 2030 võimalik katta enamik Eesti soojuse ja elektritarbimisest taastuvate allikatega ja 2040. aastaks jõuda peaaegu kliimaneutraalsuseni.“

Teekaart valmis õigel ajal, kuna puudutab kõiki inimesi. „Varasemalt oli energiatarbimine justkui iseenesestmõistetav – vool tuli pistikust, ilma erilise kaasa elamiseta, kuid ebakindlad ajad ja hinnatõus on seda täna oluliselt muutnud,“ lisas Truuverk. „Rohepöördesse panustamine on nii üksikisiku, ettevõtte kui ka riigi jaoks kasumlik ja tulus tegevus.“

Rohkem infot energia teekaardi kohta leiab Rohetiigri kodulehelt: https://rohetiiger.ee/majandus-blogi/energia-teekaart/

Läänemaa turvalisuse nõukokku kuuluv Ege Tatarmäe käis esialgu haridustöötajatele mõeldud ohutusõppusel, sai sealt inspiratsiooni ja otsustas, et korraldab haridustöötajatele oma versiooni ohutusõppusest, nimega Läänemaa ÄKK, mis on kohandatud tänapäeva muutunud maailma ohtudele. Reaalne õppus on praktilisem kui paberil instruktsioonid, mida paljud võib-olla ei loegi, rääkimata buklettidele trükitud teabe rakendamisest kriisi puhkedes.

Kui näiteks garderoobis peaks õpilane võtma välja noa ja proovima teist õpilast rünnata, siis on õpetaja võtmeisik, kelle käitumisest võib oleneda, kui suurel määral kahju sellest sünnib. Just selline oli üks osa õppusest, mida juhendas politsei, andes teadmisi, mida tekkinud olukorras teha ja mida mitte. Kuid olukordi on teisigi – näiteks bussiavarii ekskursioonil, kus õpetaja tegutsemisest sõltub kahjude suurus. Koolitulistamise tõenäosus on meil küll õnneks väike, kuid selle puhkedes võivad kahjud olla seda suuremad.

“Kui ma esimesel sellisel praktilisel koolituspäeval käisin ja õpetajarollis terve klassi pidin päästma, siis öösel und ei tulnud, sest mõtlesin üha uuesti läbi, kuidas oleks saanud olukorra teisiti ja paremini lahendada,” meenutab Tatarmäe ohutusõppust, “see jääb arvatavasti alatiseks minuga. Seda juba nende trükiste lugemisega poleks juhtunud.”

Tatarmäe sai osaletud õppusel inspiratsiooni võtta ette oma käe ja nägemuse järgi korraldatud täiendatud õppus, mis oleks kohandatud mereäärse maakonna oludele. Ühe päeva peale sai kavandatud 12 töötuba, kuid enne selle toimumist oli vaja murda sihtgrupi, ehk haridustöötajate skeptitsism uue asja suhtes. Möödus terve aasta kuni õnnestus veenda kokku üksteist kooli ja ka üks lasteaed õppustel osalema, kus selgus, et pea keegi osalenutest ei teadnud, mida näiteks ette võtta alajahtunud inimesega või mida silmas pidada uppuja päästmisel. See näitas õppuse vajalikkust, mida kinnitas ka osalejate positiivne tagasiside.

Erinevalt aastatuhandeid Läänemaa kallastel loksunud merest, on muutunud ajad toonud terve rea uusi ohte, mida õpetaja ja tegelikult terve koolipersonal kuni koka ja koristajani välja, saavad vastava väljaõppe korral märgata ja ära hoida. Päevakajalisemad neist on oskus ära tunda internetis levivat valeinfot, abistada õpilast, kellelt on välja petetud ja levitatud alastifotosid või osata märgata, kas inimene võib olla ohtlikult radikaliseerunud.

Kokkuvõttes suutis Ege Tatarmäe koos eri valdkondade spetsialistidega viia Läänemaal läbi väga mitmekülgse ja realistliku õppuse, mis aitab läbi omandatud oskuste ennetada kahjusid, anda suuniseid, milliseid teadmisi on koolides veel vaja, ja on loodetavasti inspiratsiooniks teistele maakondadele üle Eesti.

Loe lähemalt õppusest ja vaata galeriid Facebookis.

Eesti suurima koolitoitlustaja Daily ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite koostöös valmisid loosirattad, millelt said õpilased endale koolisööklates lõbusaid ja tervislikke väljakutseid spinnida.

Spinnitavate väljakutsete hulka kuulusid näiteks isale sõnumi saatmine, et too koju porgandeid ostaks, ülesanne süüa ühe jala peal seistes porgandit või pimesilmi üks õun pintslisse pista.

Laste kasvu seirealgatuse andmetel sööb köögivilju igapäevaselt vaid iga viies õpilane ning iga neljas tüdruk ja kolmas poiss on sealjuures täna ülekaaluline või rasvunud. Kampaania eestvedaja, ettevõtte turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul oli lõbusa väljakutse eesmärk lastele uusi tervislikke harjumusi luua.

Koolitoitlustajana sõnul oli see hea võimalus teha porgandid ja õunad lastele põnevamaks.

„Mitmekesine toidulaud on tervisliku toitumise üks alustalasid, kuid lapsed ei tee enamasti oma valikuid selle järgi, mis neile hea ja kasulik on, vaid mis neile maitsev ja põnev tundub,“ lisas Endrikson. „Väljakutse oli lastele toredaks motivaatoriks ja lõbusa mänguna näiv väljakutse pani nii mõnegi lisakäe tervislikuma alternatiivi järele haarama.“

Kuigi meie õpilased saavutavad PISA testides kõrgeid kohti, siis õnnetaseme mõõtmised näitavad murettekitavaid tulemusi. Värskem uuring ootab veel avaldamist, kuid 2017/2018 õppeaasta jooksul koges üle kahe nädala kestvaid depressiivseid perioode iga kolmas laps.

Just seetõttu on MTÜ Vaikuseminutid juba 7 aastat koolides ja lasteaedades läbi viinud teaduspõhiseid teadveloleku (ingl k mindfulness) koolitusi, et õpetada praktilisi oskusi, kuidas keskendumise, stressi ja emotsioonidega paremini toime tulla. Lühikesed tähelepanu- ja meelerahu harjutused, mida saavad õpetajad koos lastega teha, aitavad häälestuda uuele tegevusele, välja tulla pingetest ja muremõtetest ning leevendada ärevust.

Vaikuseminutite programmi mõju kohta tehtud Tartu Ülikooli uuring tõendas, et korrapäraselt tehtavad teadveloleku harjutused vähendavad koolinoorte stressi ja kurnatust. Mõju-uuringu ajal tegid noored harjutusi päevas kokku 3+3+5 minutit. Lisaks said nad Vaikuseminutite noortekursusel kogemuslikult uurida elulisi teemasid nagu emotsioonid, suhted ja stress. Õpe toimub suuresti läbi eksperimentide, näiteks kogetakse, kui erinev on infost arusaamise võime rööpräheldes või ühele asjale keskendudes.

“Koolitusi läbi viies nägime, et kuigi huvi on olemas nii õpetajatel kui õpilastel, siis suurim väljakutse on järjepidevuse hoidmine. Seetõttu pöörasime 2022. a. suurt rõhku koolide ja lasteaedade süsteemse toetamise programmile “Heaolu loov kool ja lasteaed”, mis on välja kasvanud Tartu Ülikooli uuringuga saadud kogemustest,” selgitas Vaikuseminutite koolitaja Malle Rajangu. “Tähelepanu ja meelerahu harjutused sobivad nii suurtele kui väikestele ja harjutusi saab teha juba 3-4 a. lastega. Et õpetajad jaksaksid toetada lapsi, on oluline pöörata tähelepanu ka õpetajate endi heaolule. Pahatihti on ka õpetajate stressitase ja töökoormus liiga kõrge. Seetõttu algab “Heaolu loova kooli ja lasteaia” programm just õpetajate heaolu oskusi toetava koolitusega.“

Oskus tulla toime stressi ja emotsioonidega aitab ennetada vaimse tervise probleemide teket ja sellel on ka koolikiusamist vähendav mõju. Haridus ja Teadusministeeriumi tellimusel valminud PRAXISe 2022. a. kiusuennetuse uuringu kohaselt on Vaikuseminutid tugispetsialistide poolt kõige enam kasutatav programm.

Loe lähemalt: https://vaikuseminutid.ee/susteemne-tugi-haridusasutustele/
Milline on teadveloleku mõju täiskasvanute puhul? 3 tõendatud tulemust leiad siit.

Edumus School alustas tööd 2022. aasta jaanuaris, et lahendada probleem - keskkooliõpilastele valikainete võimaldamiseks on vaja vähemalt 15 huvilist, kelle kokku saamine keskmistes ja väikestes õppeasutustes pole sageli võimalik. Edumus annab tänu veebiplatvormile koolidele võimaluse pakkuda väga erinevaid valikaineid sõltumata kooli suurusest, millega tänaseks on liitunud juba neljandik kõigist gümnaasiumitest. “Teiseks probleemiks on tuleviku töökohad, mis muutuvad aina spetsiifilisemaks, nõudes ka koolis võimalust hakata õpilaste erinevate huvide põhjal oma nö rada kokku panema,“ ütles kooli asutaja Maria Rahamägi.

Tema sõnul on noorte huvisid raske ennustada, mistõttu oli üllatav näiteks kriminoloogia kursuse kiire täitumine. Valikaineid leiab elanikkonna kaitsest kuni koostöö- ja suhtlemisoskusteni ning neid täiendatakse pidevalt. Põhimõte on tuua tunde andma eriala spetsialistid, kes läbides pedagoogilise algõppe, saavad tuua õpilasteni oma teadmisi ja oskusi otse elust, andes õpilastele võimaluse teha tutvust erialadega, mis neid huvitavad.

Õpilaste huvil põhinevad tunnid teevad lihtsamaks ka õpetajate elu, kes ei pea motiveerimiseks välist survet avaldama. “Noor, kes tunneb huvi näiteks 3D-modelleerimise vastu saab kursusel osaledes üsna pea ise aru, et tal läheb vaja inglise keelt, füüsikat ja ka matemaatikat,” selgitas Rahamägi.

Kursused on üles ehitatud võimalikult interaktiivselt, sisaldades grupitööd, suhtlust kaasõpilastega ja arutelu õpitu üle. Hindamise asemel on läbimiseks vaja teha projekt. Näiteks arhitektuuri kursuse lõpus ehitada makett, mis on paberi ja liimiga tehtud, mitte arvutis.

Edumuse kursustel on osalenud juba üle 800 gümnasisti pea kõigist Eesti gümnaasiumitest ja eesmärk on jõuda 5 aastaga kõigi 24 tuhande Eesti gümnasistini.

Loe Edumuse kohta lähemalt: https://school.edumus.ee/