Ohakalind

Ohakalind on kultuurmaastike asukas, pesitseb parkides, aedades, pesa teeb puuokstele.

Punarind

Eestis valdavalt rändlind, kes tuleb Euroopas asuvatelt talvitusaladelt tagasi aprillis, toitub putukatest.

Rootsiitsitaja

Veekogude äärsetes roostikes ja märgalade põõsastikes elutsev rändlind, kes pea teeb maapinnale või mättasse.

Lauk

Eelutseb veekogudel, pesa on madalas vees. Segatoiduline, võib toituda nii veetaimedest kui ka selgrootutest või isegi teiste lindude munadest.

Naerukajakas

Pesitseb veekogude kaldaroostikes või saartel, linnades kohtame pigem rändeajal.

Kalakajakas

Pesitseb nii rannikul kui ka sisemaa järvedel, võib elada ka linnades, kus tavaliselt pesitseb katustel. Kajakad käivad sageli toitumas linnalähistel asuvates prügilates.

Hõbekajakas

Üks meie suuremaid linnalinde, merel pesitseb väikesaartel, kuid linnades katustel, mõnikord ka maas. Toitub ka linnumunadest ja -poegadest.

Rohevint

Linnades aastaringselt kohatav värvuline, kes teeb pesa tavaliselt puudele, külastab ka talvel lindude toidumajasid.

Metsvint

Rändlind, saabub märtsi lõpus ja aprilli alguses.

Pesitsuskoht, pesa

Pesitseb puudel, enamasti okste harunemiskohtades. Poolkerakujuline pesa on ehitatud põhiliselt samblast ja samblikest.

Toit

Pesitsusajal toitub ta putukatest, kuid muul ajal seemnetest, marjadest, pungadest jm taimsest.

Laul ja häälitsused

Metsvindi laul on ilmselt üks paremini tuntud linnulaule - see kõlab, nagu hõiskaks lind “Siit-siit metsast ei saa mitte üks pirrutikk”.

Eripärad

Metsvint on meie kõige arvukam haudelind, asustades praktiliselt kõiki metsatüüpe.

Kuldnokk

Musta või pruuni värvi sulestiku ja pesitsusajal
kuldkollase nokaga kuldnokk elab meeleldi inimese kõrval, olles tavaline ka linnades. Saabub meile märtsis-aprillil, kuid lumevaesetes paikades võime kohata ka talvel.

Pesitsuskoht, pesa

Õõnespesitseja, väga meelsasti kasutab inimese üles pandud pesakaste, kuid võib pesitseda ka puuõõnsustes jm.

Toit

Sööb nii putukaid kui ka taimset toitu (marjad jms). Nagu enamus värvulisi, toidab poegi putukatega.

Laul ja häälitsused

Kuldnoka laul on segu erinevatest imitatsioonidest ja ta enda kärisevatest häälitsustest. Eriti andekate kuldnokkade laulus võib kuulda mitmeid kümneid imitatsioone, sealhulgas ka tehishääli või isegi koduloomade häälitsusi.

Eripärad

Pesitsusvälisel ajal liiguvad kuldnokad seltsingutes või isegi suurtes parvedes.

Sinitihane

Kohatav aastaringselt, on rasvatihase
kõrval üsna tavaline linnaelanik.

Pesitsuskoht, pesa

Õõnespesitseja, meelsasti pesitseb pesakastis ning võib pesa sisse seada ka ootamatutes paikades – postkastides või lahtistes torudes.

Toit

Valdavalt putuktoiduline, vähesel määral toitub seemnetest või marjadest.

Laul ja häälitsused

Sinitihasel on mõningad üsna erineva kõlaga lauluvariandid. Tavalisem on heledahäälse vibratoga lõpupoole langeva kõlaga laul. Häälitsused meenutavad veidi rasvatihase omasid.

Eripärad

Kuigi sinitihane on linnas kohatavatest lindudest üks väiksemaid, on ta toitmiskohtades väga riiakas ja võib endast suurema linnu eemale ajada.

Rasvatihane

Rasvatihast kohtame aastaringselt, ta on
väga kohanemisvõimeline lind, kes saab
hästi ka linnakeskkonnas hakkama.

Pesitsuskoht, pesa

Õõnespesitseja, kes meelsasti asustab ka pesakaste, kuid võib pesitseda ka väga erinevates tehisõõnsustes, torudes jm.

Toit

Nii putuk- kui taimtoiduline. Talvel oskab leida ka teiste lindude poolt peidetud seemneid.

Laul ja häälitsused

Rasvatihastel on väga rikkalik häälitsuste repertuaar. Laul on lihtne, tavaliselt 2-3 silbiline häälitsus, mida kordab. Üks tuntumaid lauluvariante on „sitsikleit-sitsikleit“.

Eripärad

Tema erakordne kohanemisvõime on pannud aluse lausa uskumatutele lugudele. Ungaris avastati, et rasvatihased tapsid talvituvaid nahkhiiri ja toitusid neist.

Musträstas

Võib edukalt ka linnas elada, on tavaline elanik
Euroopa suurlinnade parkides, üksikult kohtame ka talvel.

Pesitsuskoht, pesa

Tavaliselt teeb musträstas pesa puuokstele, mõnikord peaaegu maapinnale, pesa on paksuseinaline ja tugev, sisemises kihis on ka mulda või savi.

Toit

Põhiliseks toiduks on selgrootud – putukad, limused, ussid – keda leiab maapinnalt lehekõdust. Suvel ja sügisel võib süüa ka marju või puuvilju.

Laul ja häälitsused

Musträsta laul on linnalindude omadest üks meeldivamaid. Mõõduka tempoga ning kenade flöödihäälsete helide ning kõrgustesse tõusvate sidistustega laul on hommikuses linnukooris üks esimesi ja ka õhtul võime veel hämaruses viimaseid musträstaid laulmas kuulda.

Eripärad

Musträsta isaslind on must, kuid emaslind tumepruun.

Hallrästas

Rändlind, kuid väiksemal arvul võib ka
talvel Eestis elada.

Pesitsuskoht, pesa

Pesa puudel, erineval kõrgusel. Pesa punub kuivanud rohust ja vooderdab mulla ja poriga.

Toit

Pesitsusperioodil selgrootud, sealhulgas ussid ja teod. Muul ajal ka marjad.

Laul ja häälitsused

Tavaliselt kuuleme hallrästade nokast kädistavaid või krääksuvaid häälitsusi. Eriti valjud ja ebameeldivad on need siis, kui linnud on ärevil. Hallrästa laul on üsna ebamusikaalne sädinate ja kädinate segu.

Eripärad

Enamasti pesitseb koloniaalselt, mitmete lindude pesad on lähestikku. Nõnda on neil parem kiskjaid avastada ja tõrjuda.

Tagasi

Heli