Melchiori retk
Tallinna vanalinnas
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Retk viib Kiek in de Kökist Toompeale Pikast jalast allalinna Rataskaevu ja Pika jala väravatorni, külastatakse Pühavaimu kirikut ja Raeapteeki lisaks veel palju muud põnevat.
Lähemalt vaatamiseks
vajuta kaardil
punktidele!
Püha Vaimu kirik
1409. aastal siin veel kella ei olnud. Küll aga ei pidanud kaua ootama, sest kella olemasolu on mainitud juba 1442. aastal. Võimalik, et kell paigaldati sinna esimesena seetõttu, et kirik oli rae patronaaži all ja siin peeti aeg-ajalt nõupidamisi. Vastas olevat Suurgildi hoonet alles ehitati.
Keskaegne kaupmehemaja – Tallinna Linnamuuseum
Sajandite jooksul on maja näinud mitmeid remonditöid. 15. sajandi alguses oli sellest vaid ligi veerand ja hoovis asus kaev. Tänapäevased mõõtmed sai hoone sajand hiljem kaupmees Hans Vianti ajal. Nüüd asub siin Tallinna Linnamuuseum, kuhu jääb ka tuuri viimane punkt ja tutvustatakse muuseumikogudes
säilitatavaid teema-
kohaseid esemeid.
Siit ka küsimus,
milleks selline anum
ja kes seda kasutas?
Keskaegne kaupmehemaja – Tallinna Linnamuuseum
11
Toompea Väike-Ordukindlus
Toompea Väike-Ordukindlus asus suurepärase koha peal – sealt oli võimalik jälgida nii
maa- kui mereteid. Oli näha, kes Tallinnasse saabusid ja kes siit lahkusid. Praegu on linnusest säilinud vaid kaks terviklikku seina
ja viiest tornist alles jäänud kolm.
Toompea stseenid filmiti tegelikult hoopis
Narva linnuses.
Dominikaanlaste klooster
Püha Katariina kloostris elasid dominiiklased. Nende kirik asus esialgu Peeter Pauli katedraali kohal, kuid kuna jutlused olid linnarahva seas väga populaarsed, tekkis vajadus suurema ruumi järele. Nii alustatigi 14. sajandi lõpul Tallinna suurima pühakoja ehitamist, millest on tänaseks säilinud vähem kui veerand.
Filmis on kujutatud kloostrihoovi.
Püha Vaimu kirik
7
Raeapteek
Dominiiklaste klooster
Toompea Suur-Ordukindlus
Toompea suur kindlus oli omaette linn, mis oli ümbritsetud neljateistkümne kaitsetorniga. 1360.–1370. aasta paiku rajatud arvukatest tornidest võib Toompuiesteel jalutades märgata uuemate ehitiste sees vaid mõningaid üksikuid.
Suur-Ordukindluse värava stseenid on filmitud Kuressaare Piiskoplinnuses.
Pika jala väravatorn
9
6
10
Turuplats
Juba 14. sajandi allikates on mainitud häbiposti ehk kaaki. Keskaegsel tallinlasel polnud midagi sellest, et tervisekosutus ja karistus paiknesid niivõrd lähestikku. Siin viidi läbi kohtuotsusega määratud ihunuhtlus ja häbimärgistamine (nt kõrva mahalõikamine).
Raeapteek
Palju õnne Raeapteek! Euroopa vanim ühes asukohas asunud apteek tähistab sel aastal 600ndat juubelit. Raeapteek on sajandite jooksul kostitanud ilmselt tuhandeid inimesi. Sellest annab tunnistust ka kunagise sissekäigu juures näha olev nõgusaks kulunud paekivist lävi.
Rataskaevu tänav
Kas 15. sajandi alguses võis Rataskaevu tänaval päriselt mõni apteeker elada? Arheoloogilistelt väljakaevamistelt leiti siit küll üks klaasist fiola, kuid see on siiski
paar sajandit hilisem. Ilmselt sai mõni majaelanik klaasanumas olnud rohust abi.
8
Rataskaevu tänav
5
Turuplats
Kiek in de Köki juures
Kui rännata tagasi aastasse 1409, võime ette kujutada, et Tallinna vanalinna vaade oli tänapäevasest hoopis teine. Kiek in de Kök näiteks puudus sel ajal üldse pildilt.
Lühikese jala väravatorn
Kivist Lühikese jala torni ja väravat sel ajal veel ei eksisteerinud. Nagu tänapäevalgi
oli Lühike jalg mõeldud vaid jalakäiatele, sest loomade jaoks oli see liiga järsk.
Toompea Suur-Ordukindlus
3
4
Pika jala väravatorn
Tegemist oli sel ajal juba kivist torniga, kuid torn oli praegusest veidi lühem.
Lühikese jala väravatorn
Toompea Väike-Ordukindlus
2
1
Kiek in de Kök
Melchiori retk
Tallinna vanalinnas
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Retk viib Kiek in de Kökist Toompeale Pikast jalast allalinna Rataskaevu ja Pika jala väravatorni, külastatakse Pühavaimu kirikut ja Raeapteeki lisaks veel palju muud põnevat.
Lähemalt vaatamiseks
vajuta kaardil
punktidele!
Püha Vaimu kirik
1409. aastal siin veel kella ei olnud. Küll aga ei pidanud kaua ootama, sest kella olemasolu on mainitud juba 1442. aastal. Võimalik, et kell paigaldati sinna esimesena seetõttu, et kirik oli rae patronaaži all ja siin peeti aeg-ajalt nõupidamisi. Vastas olevat Suurgildi hoonet alles ehitati.
Keskaegne kaupmehemaja – Tallinna Linnamuuseum
Sajandite jooksul on maja näinud mitmeid remonditöid. 15. sajandi alguses oli sellest vaid ligi veerand ja hoovis asus kaev. Tänapäevased mõõtmed sai hoone sajand hiljem kaupmees Hans Vianti ajal. Nüüd asub siin Tallinna Linnamuuseum, kuhu jääb ka tuuri viimane punkt ja tutvustatakse muuseumikogudes
säilitatavaid teema-
kohaseid esemeid.
Siit ka küsimus,
milleks selline anum
ja kes seda kasutas?
Keskaegne kaupmehemaja – Tallinna Linnamuuseum
11
Toompea Väike-Ordukindlus
Toompea Väike-Ordukindlus asus suurepärase koha peal – sealt oli võimalik jälgida nii
maa- kui mereteid. Oli näha, kes Tallinnasse saabusid ja kes siit lahkusid. Praegu on linnusest säilinud vaid kaks terviklikku seina
ja viiest tornist alles jäänud kolm.
Toompea stseenid filmiti tegelikult hoopis
Narva linnuses.
Dominikaanlaste klooster
Püha Katariina kloostris elasid dominiiklased. Nende kirik asus esialgu Peeter Pauli katedraali kohal, kuid kuna jutlused olid linnarahva seas väga populaarsed, tekkis vajadus suurema ruumi järele. Nii alustatigi 14. sajandi lõpul Tallinna suurima pühakoja ehitamist, millest on tänaseks säilinud vähem kui veerand.
Filmis on kujutatud kloostrihoovi.
Püha Vaimu kirik
7
Raeapteek
Dominiiklaste klooster
Toompea Suur-Ordukindlus
Toompea suur kindlus oli omaette linn, mis oli ümbritsetud neljateistkümne kaitsetorniga. 1360.–1370. aasta paiku rajatud arvukatest tornidest võib Toompuiesteel jalutades märgata uuemate ehitiste sees vaid mõningaid üksikuid.
Suur-Ordukindluse värava stseenid on filmitud Kuressaare Piiskoplinnuses.
Pika jala väravatorn
9
6
10
Turuplats
Juba 14. sajandi allikates on mainitud häbiposti ehk kaaki. Keskaegsel tallinlasel polnud midagi sellest, et tervisekosutus ja karistus paiknesid niivõrd lähestikku. Siin viidi läbi kohtuotsusega määratud ihunuhtlus ja häbimärgistamine (nt kõrva mahalõikamine).
Raeapteek
Palju õnne Raeapteek! Euroopa vanim ühes asukohas asunud apteek tähistab sel aastal 600ndat juubelit. Raeapteek on sajandite jooksul kostitanud ilmselt tuhandeid inimesi. Sellest annab tunnistust ka kunagise sissekäigu juures näha olev nõgusaks kulunud paekivist lävi.
Rataskaevu tänav
Kas 15. sajandi alguses võis Rataskaevu tänaval päriselt mõni apteeker elada? Arheoloogilistelt väljakaevamistelt leiti siit küll üks klaasist fiola, kuid see on siiski
paar sajandit hilisem. Ilmselt sai mõni majaelanik klaasanumas olnud rohust abi.
8
Rataskaevu tänav
5
Turuplats
Kiek in de Köki juures
Kui rännata tagasi aastasse 1409, võime ette kujutada, et Tallinna vanalinna vaade oli tänapäevasest hoopis teine. Kiek in de Kök näiteks puudus sel ajal üldse pildilt.
Lühikese jala väravatorn
Kivist Lühikese jala torni ja väravat sel ajal veel ei eksisteerinud. Nagu tänapäevalgi
oli Lühike jalg mõeldud vaid jalakäiatele, sest loomade jaoks oli see liiga järsk.
Toompea Suur-Ordukindlus
3
4
Pika jala väravatorn
Tegemist oli sel ajal juba kivist torniga, kuid torn oli praegusest veidi lühem.
Lühikese jala väravatorn
Toompea Väike-Ordukindlus
2
1
Kiek in de Kök
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Lühikese jala väravatorn
Kivist Lühikese jala torni ja väravat sel ajal veel ei eksisteerinud. Nagu tänapäevalgi
oli Lühike jalg mõeldud vaid jalakäiatele, sest loomade jaoks oli see liiga järsk.
Dominikaanlaste klooster
Püha Katariina kloostris elasid dominiiklased. Nende kirik asus esialgu Peeter Pauli katedraali kohal, kuid kuna jutlused olid linnarahva seas väga populaarsed, tekkis vajadus suurema ruumi järele. Nii alustatigi 14. sajandi lõpul Tallinna suurima pühakoja ehitamist, millest on tänaseks säilinud vähem kui veerand.
Filmis on kujutatud kloostrihoovi.
Keskaegne kaupmehemaja – Tallinna Linnamuuseum
Sajandite jooksul on maja näinud mitmeid remonditöid. 15. sajandi alguses oli sellest vaid ligi veerand ja hoovis asus kaev. Tänapäevased mõõtmed sai hoone sajand hiljem kaupmees Hans Vianti ajal. Nüüd asub siin Tallinna Linnamuuseum, kuhu jääb ka tuuri viimane punkt ja tutvustatakse muuseumikogudes
säilitatavaid teema-
kohaseid esemeid.
Siit ka küsimus,
milleks selline anum
ja kes seda kasutas?
Toompea Suur-Ordukindlus
Toompea suur kindlus oli omaette linn, mis oli ümbritsetud neljateistkümne kaitsetorniga. 1360.–1370. aasta paiku rajatud arvukatest tornidest võib Toompuiesteel jalutades märgata uuemate ehitiste sees vaid mõningaid üksikuid.
Suur-Ordukindluse värava stseenid on filmitud Kuressaare Piiskoplinnuses.
Raeapteek
Palju õnne Raeapteek! Euroopa vanim ühes asukohas asunud apteek tähistab
sel aastal 600ndat juubelit. Raeapteek
on sajandite jooksul kostitanud ilmselt tuhandeid inimesi. Sellest annab tunnistust ka kunagise sissekäigu juures näha olev nõgusaks kulunud paekivist lävi.
Pika jala väravatorn
Tegemist oli sel ajal juba kivist torniga, kuid torn oli praegusest veidi lühem.
Kiek in de Köki juures
Kui rännata tagasi aastasse 1409, võime ette kujutada, et Tallinna vanalinna vaade oli tänapäevasest hoopis teine. Kiek in de Kök näiteks puudus sel ajal üldse pildilt.
Püha Vaimu kirik
1409. aastal siin veel kella ei olnud. Küll aga ei pidanud kaua ootama, sest kella olemasolu on mainitud juba 1442. aastal. Võimalik, et kell paigaldati sinna esimesena seetõttu, et kirik oli rae patronaaži all ja siin peeti aeg-ajalt nõupidamisi. Vastas olevat Suurgildi hoonet alles ehitati.
Turuplats
Juba 14. sajandi allikates on mainitud häbiposti ehk kaaki. Keskaegsel tallinlasel polnud midagi sellest, et tervisekosutus ja karistus paiknesid niivõrd lähestikku. Siin viidi läbi kohtuotsusega määratud ihunuhtlus ja häbimärgistamine (nt kõrva mahalõikamine).
Toompea Väike-Ordukindlus
Toompea Väike-Ordukindlus asus suurepärase koha peal – sealt oli võimalik jälgida nii
maa- kui mereteid. Oli näha, kes Tallinnasse saabusid ja kes siit lahkusid. Praegu on linnusest säilinud vaid kaks terviklikku seina
ja viiest tornist alles jäänud kolm.
Toompea stseenid filmiti tegelikult hoopis
Narva linnuses.
Rataskaevu tänav
Kas 15. sajandi alguses võis Rataskaevu tänaval päriselt mõni apteeker elada? Arheoloogilistelt väljakaevamistelt leiti siit küll üks klaasist fiola, kuid see on siiski
paar sajandit hilisem. Ilmselt sai mõni majaelanik klaasanumas olnud rohust abi.
Melchiori retk Tallinna vanalinnas
11
Keskaegne kaupmehemaja – Tallinna Linnamuuseum
Püha Vaimu kirik
7
6
9
Raeapteek
10
Pika jala väravatorn
Dominiiklaste klooster
8
5
Rataskaevu tänav
Turuplats
3
Toompea Suur-Ordukindlus
4
Lühikese jala väravatorn
2
Toompea Väike-Ordukindlus
1
Kiek in de Kök
Retk viib Kiek in de Kökist Toompeale Pikast jalast allalinna Rataskaevu ja Pika jala väravatorni, külastatakse Pühavaimu kirikut ja Raeapteeki
lisaks veel palju muud põnevat.
Lähemalt vaatamiseks vajuta
kaardil punktidele!