Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile. Komisjonil võivad paluda ettepanekud esitada ka:

• Euroopa Parlament
• Euroopa Keskpank
• Euroopa Investeerimispank
• Veerand liikmesriikidest
• Kodanikualgatus

Esimese lugemise ajal vaatab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta või seda muuta.

Esimese lugemise ajal võib ELi Nõukogu kiita parlamendi seisukoha heaks, sel juhul võetakse seadusandlik akt vastu. Samas võib nõukogu parlamendi seisukohta muuta ja saata ettepaneku parlamendile tagasi teiseks lugemiseks.

Valdav enamus õigusloome ettepanekuid kiidetakse selles etapis heaks.

Parlament vaatab nõukogu seisukoha läbi ja kiidab selle heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Kui parlament lükkab nõukogu seisukoha tagasi, langeb õigusakt menetlusest välja ja kogu protsess on lõppenud. Kolmanda võimalusena esitab parlament muudatusettepanekuid ja saadab õigusloomeettepaneku nõukogule tagasi teiseks lugemiseks.

Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi

Nõukogu vaatab parlamendi teise lugemise seisukoha läbi ja kiidab kõik parlamendi muudatused heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Kui nõukogu ei kiida kõiki parlamendi muudatusi heaks, järgneb lepituskomitee kokkukutsumine.

Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi

Lepituskomitee, kuhu kuulub võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid ja nõukogu esindajaid, püüab jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes. Kui see ei õnnestu, langeb seadusandlik akt menetlusest välja ja protsess on lõppenud. Kui ühise teksti suhtes jõutakse kokkuleppele, edastatakse see Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandaks lugemiseks.

Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi

Nõukogu vaatab ühise teksti läbi. Ta ei saa muuta sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee otsust, langeb õigusakt menetlusest välja ja menetlus on lõppenud. Kui nõukogu kiidab teksti heaks ja sama teeb ka parlament, võetakse õigusakt vastu.

Euroopa Parlament vaatab ühise teksti läbi ja hääletab täiskogul. Ta ei saa muuta ühise teksti sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee selle kohta otsust, ei võeta õigusakti vastu ja menetlus on lõppenud. Kui parlament ja nõukogu kiidavad ühise teksti heaks, võetakse õigusakt vastu.

Kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on seadusandliku ettepaneku teksti heaks kiitnud, kirjutavad sellele ühiselt alla parlamendi president ja peasekretär ning nõukogu eesistuja ja peasekretär. Pärast allakirjutamist avaldatakse tekstid Euroopa Liidu Teatajas ja need muutuvad ametlikuks.

Kui seadusandlik ettepanek lükatakse menetluse mis tahes etapis tagasi või parlament ja nõukogu ei suuda leida kompromissi, ei võeta ettepanekut vastu ja menetlus on lõppenud. Uus menetlus saab alata ainult komisjoni uue ettepanekuga.  

Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile. Komisjonil võivad paluda ettepanekud esitada ka:

• Euroopa Parlament
• Euroopa Keskpank
• Euroopa Investeerimispank
• Veerand liikmesriikidest
• Kodanikualgatus

Esimese lugemise ajal vaatab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta või seda muuta.

Esimese lugemise ajal võib ELi Nõukogu kiita parlamendi seisukoha heaks, sel juhul võetakse seadusandlik akt vastu. Samas võib nõukogu parlamendi seisukohta muuta ja saata ettepaneku parlamendile tagasi teiseks lugemiseks.

Valdav enamus õigusloome ettepanekuid kiidetakse selles etapis heaks.

Parlament vaatab nõukogu seisukoha läbi ja kiidab selle heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Kui parlament lükkab nõukogu seisukoha tagasi, langeb õigusakt menetlusest välja ja kogu protsess on lõppenud. Kolmanda võimalusena esitab parlament muudatusettepanekuid ja saadab õigusloomeettepaneku nõukogule tagasi teiseks lugemiseks.

Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi

Nõukogu vaatab parlamendi teise lugemise seisukoha läbi ja kiidab kõik parlamendi muudatused heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Kui nõukogu ei kiida kõiki parlamendi muudatusi heaks, järgneb lepituskomitee kokkukutsumine.

Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi

Lepituskomitee, kuhu kuulub võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid ja nõukogu esindajaid, püüab jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes. Kui see ei õnnestu, langeb seadusandlik akt menetlusest välja ja protsess on lõppenud. Kui ühise teksti suhtes jõutakse kokkuleppele, edastatakse see Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandaks lugemiseks.

Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi

Nõukogu vaatab ühise teksti läbi. Ta ei saa muuta sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee otsust, langeb õigusakt menetlusest välja ja menetlus on lõppenud. Kui nõukogu kiidab teksti heaks ja sama teeb ka parlament, võetakse õigusakt vastu.

Euroopa Parlament vaatab ühise teksti läbi ja hääletab täiskogul. Ta ei saa muuta ühise teksti sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee selle kohta otsust, ei võeta õigusakti vastu ja menetlus on lõppenud. Kui parlament ja nõukogu kiidavad ühise teksti heaks, võetakse õigusakt vastu.

Kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on seadusandliku ettepaneku teksti heaks kiitnud, kirjutavad sellele ühiselt alla parlamendi president ja peasekretär ning nõukogu eesistuja ja peasekretär. Pärast allakirjutamist avaldatakse tekstid Euroopa Liidu Teatajas ja need muutuvad ametlikuks.

Kui seadusandlik ettepanek lükatakse menetluse mis tahes etapis tagasi või parlament ja nõukogu ei suuda leida kompromissi, ei võeta ettepanekut vastu ja menetlus on lõppenud. Uus menetlus saab alata ainult komisjoni uue ettepanekuga.