Minister (rahulolu ministriga EMORi uuringu alusel)Hanno Pevkur (31%), Reformierakond Kantsler (žürii hinne kantslerile vahemikus 1–5)Kusti Salm (4,5) 1. Kaitseministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv1 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleJuhtimisalane initsiatiiv on pigem ametnike käes, mis on kaitsevaldkonnas normaalne, sest lähtutakse pikaajalistest plaanidest. Avalikkuses nähtav ja jõulise juhtimisstiiliga toimetamine. Isegi kui kõik ettevõetu ei kuku hästi välja, on kantsler Kusti Salm ministeeriumit ja valitsemisala raputanud ja tegutsema pannud. Nursipalu protsessi algus oli rabe ja näis, et ettevalmistus ei olnud piisav. Seevastu oli sümpaatne, kuidas minister Hanno Pevkur oli valmis isiklikult teemat vedama ning seda ka vahetult enne valimisi. Üleeuroopalise tähtsusega on miljoni mürsu algatus ja Ukraina võiduni aitamise strateegiapaber. MinisterKristina Kallas (28%), Eesti 200 KantslerKristi Vinter-Nemvalts (3,5) 2. Haridus- ja teadusministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv3 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleKristina Kallase tulekuga on initsiatiiv selgelt ministri, mitte kantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi käes. Eestikeelsele õppele üleminek on ukse ees ning tundub kummaline, et tegevuskava uuendamine hilineb. Ministeerium andis Metsküla kooli sündmustega seoses pidevalt signaale selle kohta, et nende käed jäävad probleemi lahendamisel lühikeseks, kuid samal ajal venis väikekoolide rahastusmudeli väljatöötamine. Ministeerium ei suutnud täiel määral täita rahandusministeeriumi antud minimaalseid kärpe-eesmärke. Kokkuhoiukohtade leidmiseks tuli ministril palgata ministeeriumivälist lisajõudu Jaak Aaviksoo näol. MinisterMargus Tsahkna (20%), Eesti 200 KantslerJonatan Vseviov (4,5) 3. Välisministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv6 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleMinister Margus Tsahkna ja kantsler Jonatan Vseviov on toimiv tandem. Tsahkna tähelepanu on seoses erakonna Eesti 200 juhtimise ülevõtmisega mõnevõrra hajunud. Eesti mõju Euroopa Liidu Venemaa agressioonisõja suunalisele poliitikale on märkimisväärselt suurem, kui oleks osanud enne 24. veebruari 2022 ette kujutada. Oleme tõenäoliselt mõjukamad kui kunagi varem ning seeläbi «suuremad» kui kunagi varem. Strateegia on suures osas kujundatud välisministeeriumi (ja eriti selle kantsleri) dirigeerimisel; seda toetab hea koordineeritud koostöö kaitseministeeriumi ning peaministri ja peaministri bürooga. Oluline on, et oleme Eesti jaoks kõige olulisemates küsimustes tugevalt kohal ja valikuid kujundamas. Äridiplomaatia on olnud välisministeeriumis traditsiooniliselt pigem tagaplaanil ning saanud vähem tähelepanu. 2023. aasta suvel valitsuses heaks kiidetud äridiplomaatia eesmärgid annavad lootust, et valdkond saab peahoones tugevama äratuse ja tähtsama koha ka välisministeeriumi tegemistes. Oluline algatus on seaduseelnõu Venemaa külmutatud vara kasutuselevõtuks. See andis tõuke samaks aruteluks ka teistes riikides. Iseküsimus on lahenduse kooskõla põhiseadusega. MinisterRiina Sikkut (22%), SDE MinisterSigne Riisalo (14%), Reformierakond KantslerMaarjo Mändmaa (4) 4. Sotsiaalministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv1 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleNäib, et vähemalt olulisemates küsimustes, eriti poliitiliste teemade puhul, on initsiatiiv ministrite – terviseminister Riina Sikkuti ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo – käes. Kantsler Maarjo Mändmaa paneb energia administratiivreformidesse ja organisatsiooni arendamisse. Positiivne on uue terviseportaali avamine, mis on kasutajasõbralik. See on edulugu võrreldes tavapäraste kannatustega sotsiaalministeeriumi IT-arenduste puhul. Hooldereformi rakendamisel on hätta jäädud. Hooldereformi tutvustati kinnitusega, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel inimestele appi. Raha selleks ka eraldati, kuid realiseerusid riskid, mille eest hoiatati, ja keskvalitsuse abilubadused kipuvad kohati jääma kohalike omavalitsuste kanda. Tervisevaldkonna kõige kriitilisema tähtsusega ülesanne – analüüs tervisevaldkonna rahastuse kohta – jäi tähtajaks täitmata. MinisterKristen Michal (17%), Reformierakond KantslerKeit Kasemets (4,5) 5. Kliimaministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv14 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleMinisteerium, mis alles jookseb ennast käima, suutis nii mõneski küsimuses näidata edasiliikumist ja lahendusi. Loodetavasti suudetakse samasuguse mühinaga ehitada valmis Rail Baltic, viia ellu rohepöörde tegevuskavast positiivset reaalmõju andvad tegevused ning aidata Eesti välja konkurentsivõimet ja inimeste heaolu pärssiva energeetikapoliitika lõksust. Kantsler Keit Kasemets oma tuntud vilumuses on igati sobilik uue ministeeriumi käimalükkamiseks. Seda, kas asjad tehtud saavad või jäädaksegi intensiivsesse käivitusfaasi, näitab aeg. Roheagenda elluviimisel võiks Kristen Michali ministeerium olla näo ja sõnaga rahva ja ettevõtjate poole ja poolt. Sellist majanduskriisi lahendamist, nagu toimus aastatel 2009–2010, ei ole seekord nähtud. Hetkel puudub nähtav jõupingutus riigi ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks. MinisterLauri Läänemets (21%), SDE KantslerTarmo Miilits (3,5) 6. Siseministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv8 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleKantsler Tarmo Miilits on suhtunud kohusetundlikult enda valitsemisala ülesannete täitmisse ja kompenseerinud vaikselt ministri nurgelisust. Juhtimisalane initsiatiiv on selgelt ministri käes. Erakonnajuhi staatus on võtnud Lauri Läänemetsalt mõningast tähelepanu oma valdkonna juhtimiselt. Siseministeeriumi ametnikud on kindlasti rahul ministeeriumide võrdluses kõrge palgatasemega. Halva maigu jättis politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori kohalt lahkunud Elmar Vaheriga seotud teenistusliku järelevalve protsess, mis tipnes kohtu hinnanguga, et ministeerium on oma teenistusliku järelevalve kokkuvõttes andnud põhjendamatu ehk ilmselgelt ebapiisaval faktilisel alusel põhineva hinnangu, et viis isikut võeti politseiteenistusse näiliselt. Riigieelarve strateegias ei ole katet päästeametnike ja politseinike palgatõusudeks, kuni 2027. aastani palgatõusuta ilmselt ei saa. Positiivne on riigieelarve strateegia kõnelustelt ära toodud elanikkonnakaitse püsirahastus. MinisterKalle Laanet (20%), Reformierakond KantslerTõnis Saar (3,5) 7. Justiitsministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv6 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleJuhtimisalane initsiatiiv on selgelt minister Kalle Laaneti käes. Kantsler Tõnis Saar hoiab tagaplaanile, töötab varjus ega ole aktiivne valdkonnapoliitikate selgitamisel. Nii minister kui ka kantsler tunduvad tegutsevat veidi mugavustsoonis. Sellest valitsemisalast paistavad silma pigem vanglateenistuse juht ja konkurentsiameti juht. Erakonnaseaduse muutmise eelnõu on valitsusele esitamata. Tegemist on pikalt ette valmistatud eelnõuga. Valitsusliidul oleks piisavalt jõudu, et vajalikud ja kauaoodatud muudatused lõpuks ära teha. Konkurentsiseaduse muutmise seadus seisab valitsuses. Kokkulepet ei õnnestu saavutada ja selle tulemusena tiksub Eestile igas kuus tuhandeid eurosid trahve. Ministeeriumil tuleks otsustavalt tegeleda massilise dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks määramise taudiga riigiasutustes. See on ületanud mõistlikkuse piirid, kus avaliku teabe seaduses olevaid erandeid kuritarvitatakse kohati valimatult. Oleme jõudnud olukorda, kus isegi riigikogu liikmetele ei anta enam nende tööks vajalikku teavet. Rohkem justiitsinnovatsiooni! MinisterHeidy Purga (19%), Reformierakond KantslerKristiina Alliksaar (3,5) 8. Kultuuriministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv7 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleInitsiatiiv on rohkem Heidy Purga käes. Erinevalt kliimaministeeriumi kolleegist on uue kantsleri Kristiina Alliksaare start olnud oluliselt ettevaatlikum. Ta on rohkem silma jäänud teatrite rahastamist puudutavate seisukohtade ja kultuuritöötajate palkadega seotud aruteludega. Meenub üks esimesi intervjuusid kantsleriga, kus ta paljude teemade puhul tunnistas ausalt, et ei ole veel valmis kõigis küsimustes seisukohta võtma. See ausus oli sümpaatne. Oluline on, et 2024. aastaks oleks see valmisolek olemas. Riigieelarve läbirääkimistelt toodi lisaraha filmivaldkonna jaoks ning autorihüvitusfondi suurendamiseks. Samas on teada, et kultuuritöötajad vaatavad alati ühe silmaga haridusvaldkonna palkade kasvu ning peavad oluliseks, et kultuuritöötajate palgakasv toimuks samas rütmis. Möödunud aastast jäid meelde veel kunstide asekantsleri Taaniel Raudsepa koondamine pärast tema arvamusavaldust ning Tallinn Music Weeki rahastamise probleemid. Liikumisaasta õnnestus sõnumite tasandil. See peaks olema iga-aastane, vaadates rahva tervisenäitajaid. MinisterMart Võrklaev (8%), Reformierakond KantslerMerike Saks (3,5) 9. Rahandusministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv9 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleJuhtimisalane tasakaal oleks parem, kui minister Mart Võrklaeva mured läheksid kantslerile natuke rohkem korda ja minister oleks kantsleri meeskonna tulemuste suhtes nõudlikum. Minister võiks aga lisaks riigirahanduse teemale enda vedada võtta ka teised valitsemisala olulised teemad. Merike Saks on kindlakäeline ja põhimõttekindel juht, kuid ei sekku valdkondadesse, kus kantsleri sekkumine oleks vajalik. Näiteks riigieelarve läbipaistvuse ja selguse küsimused, oluliste eelnõude kiirmenetlused jne. Eelarve- ja maksuvaldkonnas näib initsiatiiv olevat ministri käes ning teistes valdkondades kantsleri käes. Rahandusministeerium andis teistele ministeeriumidele 2023. aasta suveks kärpe-eesmärgid ning jäi nende täitmist ootama. Võrdlemisi madalat kärpesihti ei suudetud täita. Automaksu rakendamist puudutavad selgitused olid heitlikud ning andsid võimaluse kavatsusi lihtsalt rünnata. Täiendavalt võiks analüüsida, millest tuleneb asjaolu, et riigi rahanduspoliitikat on vaja igal aastal põhimõtteliselt uuesti ja uuesti kujundada. Esiplaanil ja tagatubades paistavad aastast aastasse olevat samad ametnikud ning seetõttu ka samad ideed, mistõttu muutusi valitsemise kvaliteedis ongi raske saavutada. MinisterMadis Kallas (16%), SDE KantslerMarko Gorban (2,5) 10. Regionaal- ja põllumajandusministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv6 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleKantsler Marko Gorban on täiesti nähtamatu. Juhtohjad on selgelt ministri käes. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) otsetoetuste tavapärasest hilisem väljamaksmise kavatsus oli halb jõuluüllatus põllumeestele. Aasta lõpuks jõuti Madis Kallase sekkumise tulemusena enamik toetusrahadest välja maksta, kuid segadus oli ebavajalik ning mõjus PRIA ükskõiksusena. Venima on jäänud kohalike omavalitsuse rahastamise ümberkorraldust puudutavad analüüsid ja ettepanekud. Vaja oleks maakondliku ühistranspordi arendamise sisukat plaani ning kaualubatud ühtset piletisüsteemi. MinisterTiit Riisalo (9%), Eesti 200 KantslerAhti Kuningas (2,5) 11. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis hilinenud ülesannete arv7 Žüriiliikmete kommentaarid ministeeriumi juhtimiseleMinister ja kantsler ei paista eriti silma, aga Ahti Kuningal on kindlasti nii mõneski küsimuses rohkem kogemust ja kavalust tagaplaanil niite tõmmata. Tiit Riisalo otsekohene ja nõudlik stiil on tekitanud soorituspingeid ministeeriumi juhtkonnas. Kantsler ei paista silma oluliste probleemide lahendamisel ja reformide eestvedajana. Väärtustades häid inimsuhteid, on saavutanud ministeeriumis küll meeldiva sisekliima, kuid ministeeriumi ülesannete tulemuslikkuseks ei ole see pöördunud. Minister ise näib olevat heas, sisukas ja toetavas dialoogis ettevõtjatega. Samas tuleks vabariigi valitsuses rohkem kaitsta ettevõtjaid ja ettevõtlust kolleegide äkkalgatuste, lühikeste kooskõlastusaegade ja vähese kaasamisega algatuste eest. M-hääletamise rakendamisel oli ministeerium eelmisel aastal muljet avaldavalt sihikindel, kuid eiras sihikindluses valimiskomisjoni tõstatatud riske, mis tuleb enne m-hääletuse rakendamist lahendada. 2024. aastal saame loodetavalt aimu sellest, mida personaalne riik tähendab. Ministrilt ootaks majanduse arendamise visiooni. "

Hinnang Eesti ministeeriumide juhtimisele 2023. aasta soorituse põhjal

Allikad: Kantar Emori poliitikute usaldamise uuring, jaanuar 2024; riigikantselei

Allikad: Kantar Emori poliitikute usaldamise uuring, jaanuar 2024; riigikantselei