Vox Populi

RIINA SOLMAN

riigikogu liige (Isamaa)

Nii selle aasta parim kui ka halvim poliitiline tulem realiseeruvad alles 2025. aastal. Parimaks saab lugeda jää liikuma hakkamist kohalike omavalitsuste hääleõiguse küsimuses. Isamaa on seda vankrit vedanud aastaid, kuid alati on asi takerdunud sotside vastuseisu taha.
Tänavu Tallinnas ellu viidud võimuvahetuse tulemusel sai see küsimus üleriigilise tähelepanu ja kaasnenud avalikkuse surve murendas lõpuks ka sotside vastuseisu. Hetkel veel poolikult, kuid põhiseaduse muutmise teise lugemiseni on veel kaks kuud aega – ma loodan, et meil õnnestub see muutus läbi viia sõnastuses, mis jätab valimisõiguse alles vaid Eesti kodanikele (ja läbi aluslepingute ka Euroopa Liidu kodanikele).
Halvim hakkab realiseeruma juba 1. jaanuarist ning kestab läbi terve tuleva aasta. Need on praeguse võimuliidu kahe peaministri ajal vastu võetud maksutõusud, kokku üle kümne, mis veavad inflatsiooni ning jahutavad majandust – seda ainult eesmärgiga leida pool miljardit aastas ühe Reformierakonna hirmkalli valimislubaduse täitmiseks.
Tulemus on inimeste toimetuleku halvenemine ja kängunud palgakasv. Samal ajal valitsus ise enda kulusid ei kärbi – enda tegemata töö koorem lükatakse inimeste kanda. Selle silmakirjaliku poliitika vastu saavad inimesed oma hääle anda juba oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel – kus loodetavasti ei saa osaleda enam ei Venemaa ja Valgevene kodanikud ega ka kodakondsuseta isikud.

PRIIT LOMP

riigikogu SDE fraktsiooni esimees

Hilissuvel suutis koalitsioon kokku leppida valusates, kuid hädavajalikes eelarveotsustes, mis aitavad kroonilises puudujäägis riigieelarve järk-järgult uuesti tasakaalu viia ja teisalt tugevdavad Eesti kaitsevõimet ning aitavad majandust kasvule pöörata. Riigirahanduse kordategemine mõjutab ka majanduse pikaajalisi väljavaateid.
Toon esile ka selle, et varasemast suuremal määral hakkab eelarvesse panustama ühiskonna jõukam osa, kuid see panus peab edaspidi veelgi kasvama. Selleks et Eestis väheneks ebavõrdsus, tuleb maksusüsteem muuta õiglasemaks.
Eelarveprotsessis suutsime ära hoida suuremad kärped siseturvalisuses, tervishoius ning õpetajate palkades. Tänu meie järjekindlusele saavad pensionärid arvestada kevadise pensionitõusuga – keskmine vanaduspension tõuseb umbes 40 eurot ja indekseerimine jätkub ka tulevikus.
Vaatamata rasketele aegadele on valitsusliit töövõimeline ja suudab enamasti vaidlusalustes küsimustes lahenduse leida. Olgu siin näiteks hiljutine kokkulepe, mis vabastab ajutiselt registrist kustutatud sõidukid auto aastamaksust. See on hea uudis vanasõidukihuvilistele ja maainimestele, kes teevad päevinäinud sõidukitega oma krundi peal või oma metsas tööd või lükkavad talutee lumest lahti.
Kõige kurvastavam on, et hoolimata Eesti ja paljude teiste riikide pingutustest ning Ukraina ülisuurtest ohverdustest ei ole Venemaa agressioon ikka veel maha surutud.

LAVLY PERLING

Parempoolsete esimees

Eesti on edukas vaba riik ja paljud meie eelised on veel alles – see on suur kordaminek. Veel on säilinud usku, et Eesti on vaja kasvu teele tagasi viia ja seda tuleb teha ruttu. Maailm on pöördumas paremale ja meie edu tulevikus sõltub sellest, kas saame taas olla esimeste seas, kes suure muutuse ellu viivad nagu 1990ndatel, või jääme järellohisejateks, sest riigijuhtidel ei jätkunud ambitsiooni, võimekust ja julgust.
Meil on ettevõtteid, kellel läks 2024. aastal väga hästi, meil on sportlasi, kelle saavutuse üle tunneme rahvuslikku uhkust, meie teadlased on jätnud maailma oma jälje. Kordaminekuks tuleb lugeda ka asjaolu, et Eesti arengut mõjutab maailmavaatelt parempoolne, selge ideoloogiaga erakond – Parempoolsed. Meie ideed, lahendused ja selgitused on hakanud Eestis levima.
Erakond ise on aasta jooksul juurde saanud väärt liikmeid ja toetustki. Nii mõnigi kord oleme avanud avaliku debati, olgu näideteks meie volikogult alguse saanud arutelu Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse äravõtmise üle või läbi selgete numbrite näitamine, kuidas valelikust «julgeolekumaksust» vaid 27 protsenti jõuab julgeolekusse.
Eesti suurim ebaõnnestumine 2024. aastal on vasakvalitsuse tegevuste ja otsuste komplekt, mis on mõjunud majandusele laastavalt. Retoorika ja tegevuste omavaheline vastuolu toob kaasa etteaimamatust. Maksusüsteemi konkurentsieelis väheneb oluliselt ettevõtte tulumaksu kehtestamisega, uute maksude kehtestamine ja olemasolevate tõstmine muudab inimesed vaesemaks.
Kõik need tõsiasjad kokku suruvad Eestit kiduvaks, kalliks ääremaaks. Need peletavad investeeringud, talendid ja turistid. Ometi peaks meie suund olema ühe inimpõlve jooksul kõikide majapidamiste jõukuse kasvatamine Taani ja Soome vahele.
Kokkuvõttes on 2024. aasta olnud maskide langemise aasta Eesti poliitikas. Reformierakond on näidanud oma suutmatust ellu viia parempoolset poliitikat ja peale retoorika ei ole sealt ka 2025. aastal midagi oodata.

ÕNNE PILLAK

riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees

Sellest aastast on pisikesi, ent ka suuri võite, mida hea sõnaga meenutada. Alustasime kauaoodatud üleminekut eestikeelsele haridusele. Oleme seisnud eestikeelsele haridusele ülemineku eest 2017. aastast ning kõigi ühise pingutusena alustasime sellega tänavusest õppeaastast. Viimaks oleme kindlal teel selleni, et igale eesti lapsele oleks tagatud võrdsed võimalused tulevikuks.
Rahvusvahelisel areenil saavutas Eesti sellel aastal märgilise võidu. Kaja Kallase valimine Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks oli nii meie toonasele peaministrile kui ka Eestile ülioluline tunnustus. See kinnitab, et Eesti hääl on oluline ja meiega arvestatakse ka kriitilistel hetkedel. 2024. aasta Tartu kultuuripealinna tiitel oli märk Eesti kultuurielu ja loovuse rahvusvahelisest tunnustusest.
Suuri edasiminekuid tõi tänavu ka võimuvahetus Tallinnas. Keskerakonna ligi 20 aastat kestnud ainuvõim sai kevadel viimaks läbi, sealhulgas sellega kaasnenud korruptsioon. Tallinna juhivad nüüd läänemeelsed ja hakkamist täis inimesed, kelle eestvedamisel saab meie pealinn euroopalikuks linnaks nii mõtteviisilt kui juhtimiselt.
Lõppeval aastal tegi valitsus olulised sammud riigi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks, rahanduse kordategemiseks, riigikaitse parandamiseks ja kaitsetööstuse toetamiseks, sh Ukraina toetamiseks Eesti kaitsetööstuse kaudu. Eesti majanduses on näha juba ka mitmeid märke olukorra paranemisest: eksport kasvas aastaga 12 protsenti, tööturg näitas stabiilsuse märke ning euribori langus ja tarbijahindade kasvutempo aeglustumine tõid tarbijatele olulist leevendust.
Kui rääkida aasta varjukülgedest, siis on heitlik julgeolekupilt see, mis vajab meilt katkematut pingutust. Jätkuv Venemaa agressioon Ukrainas, suurenenud hübriidsõda, valeinfo levik, Gruusias ja Lähis-Idas toimuv on kõik teemad, mis möödunud aasta säravamaid hetki varjutasid. Aina enam on need aga andnud kinnitust, et Eesti julgeoleku tugevdamine vajab pidevat tähelepanu.
Ajad on olnud kahtlemata keerulised, kuid peagi paistavad ees lihtsamad ajad. Raskemad otsused on tehtud ja tulevikus on ehk minek kergem.

EVELIN POOLAMETS

EKRE aseesimees

Midagi positiivset on eelmisest aastast tõepoolest raske leida, kuid sinna hulka võib kindlasti lugeda seda, et Donald Trump pääses eluga mõrvari küüsist ning USA rahvas valis ta ülekaalukalt presidendiks. Loodetavasti aitab see areng kaasa Euroopa Liidu radikaalse roheagenda pidurdamisele.
Eesti poliitikamaastikult kostab aga valdavalt negatiivseid uudiseid. Riigis on ellu viidud lähiajaloo ulatuslikemad maksutõusud, mis koos äärmusliku rohepöörde rakendamisega ohustavad majanduse elujõulisust. Rohepöörde silmakirjalikkust ilmestab asjaolu, et valitsus kavandab kontsessiooniseadust, millega antaks fosforiidi kaevandamise õigused välisfirmadele. Lisaks sellele plaanitakse massiliselt tuuleparke, mille negatiivsed mõjud hakkavad üha enam inimestele nähtavaks saama.
Murettekitav on ka koalitsiooni sammud põhiseaduse muutmise protsessi rikkumisel. Nimelt plaanitakse põhiseadusesse lisada mittekodanike valimisõigus, mis on selgelt vastuolus Eesti rahvuslike huvidega.
Aasta kummalisust kroonib koalitsiooni otsus ratifitseerida ILO konventsioon, mis seab Eesti ettevõtetele ja asutustele kohustuse tagada töökohtadel sotsiaalsete sugude heaolu. Kuna neid sugusid on väidetavalt vähemalt 150, võib karta, et majanduslanguse ajal hakatakse ressursside asemel keskenduma hoopis vulasooliste, kväärsooliste ja intersooliste teemadele.

LAURI LAATS

riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Mööduv aasta jääb inimestele meelde kui ebakindlust ja vaesust külvav periood. Kõik avaliku arvamuse küsitlused näitavad selgelt, et inimeste pahameel on suur. Valitsuse ja riigikogu usaldus on oluliselt langenud – see on rahva hinnang praeguse valitsuse ebapädevusele.
Lisaks kandusid 2023. aasta valed ka käesolevasse aastasse. Inimesed mäletavad hästi Kaja Kallase kuulsat väljendit: «Lugege mu huultelt – maksud ei tõuse.» Mis aga toimub? Igapäevaselt tõstetakse makse, aktsiise, riigilõive ja teenuste hindu ning samal ajal kärbitakse toetusi. Nõrgemad – lapsed, pensionärid ja haiged – kannatavad kõige enam.
Valitsusel puudub selge nägemus nii majandus- kui ka energiapoliitikas. Samal ajal kui eri piirkondade sissetulekute vahed aina suurenevad, peavad Kagu-Eestis ja Läänemaal elavad inimesed tihti nädalaid elektrita hakkama saama. Valitsus aga tegeleb rohepoliitika – või pigem rohepopulismiga –, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.
Kui sellest kõigest veel väheks jäi, tasub meenutada Nordica, Eesti Energia ja Rail Balticu probleeme. Maksumaksja on pidanud kandma suuri kahjusid ning Rail Balticu puhul võib karta, et summad kasvavad veelgi. Kui valitsus ei suuda nende ettevõtete ja projektidega hakkama saada, siis kuidas saab ta juhtida tervet riiki? See on küsimus, mis vaevab üha enam meie inimeste meeli.
Koalitsioonierakondade valimislubadused olid kõlavate sõnumitega, kuid neid ei jäetud mitte ainult täitmata, vaid tegutseti lausa vastupidiselt. Sotside loosung «Julgeolek on toimetulek» on muutunud irooniliseks, sest selle valitsuse tegevus on jätnud suure osa inimestest vaesemaks. Uuringute kohaselt on paraku langenud ka meie inimeste kaitsetahe ning seega pole mööduv aasta toonud meile mitte ainult vaesust, vaid suurendanud ka riigi julgeolekuohtu.

EVELYN SEPP

Erakond Eestimaa Rohelised kaasjuht

Parim, mis Eesti poliitikat sel aastal mõjutas, on Kaja Kallase lahkumine olulisse Euroopa ametisse, mis annab uued perspektiivid. Samuti võib positiivseks pidada seda, et Eesti ettevõtjad on endiselt elus, mõned isegi juba uutes kõrgustes ja edukad. Pluss on ka suuremat ühist pingutust nõudnud kaitsekulude osa kasv.
Samasse ritta võib julgelt seada ka suurte riigiettevõtete põhjaliku läbivalgustamise selles osas, et me vähemalt teame, et Eesti metsa on lastud sisuliselt aastaid varastada, et Nordicas lasti maksumaksja panus egotripiks laiali tassida ja et riigikontrolöri tubli töö tõi pinnale selle, mis Eesti valitsus on toime pannud Rail Balticu arenduses. Plussid on osaliselt iroonilised muidugi.
Kahtlemata on aga kurjustamist pälviv pool palju pikem, suurim murekoht on see, et vaatamata tugevast ohuhinnangust süveneb demokraatia kriis nii Ukraina aitamisega seonduvalt kui ka mujal Kaukaasias ja Lähis-Idas, ning see, et Eesti pole suutnud mitte midagi sisulist otsustada ega jõustada ei energeetika arengukavas ega ka kliimakindluse tagamiseks. Me ei edene, mädane ega ka kohane. Käib lihtsalt see sama vana «majanduskasvu» trall iga hinna eest.