Vox Populi

LAURI LAATS

riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Eesti jaoks on Saksamaa suuruselt viies ekspordipartner (1,27 miljardit eurot 2024. aastal) ning veelgi tähtsam impordipartner (2,38 miljardit eurot 2024. aastal). Niisiis on ilmselge, et me ei saa oodata käed rüpes, mis Saksamaal juhtuma hakkab, vaid suhete ehitamisel uue (tõenäolise) kantsleri ja valitsusega tuleb tööle hakata.
Loomulikult on oma osa siin poliitikute aktiivsusel, kuid veelgi enam tuleb loota ettevõtjate tegususele.
Vaid mõned aastad tagasi teatas Eesti ettevõte, superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies üle 220 miljoni eurosest investeeringust tehase rajamiseks Saksamaale. Tehas peaks avatama käesoleval aastal ning tegemist on suure investeeringuga ka Saksamaa majanduse mõistes. See on saavutus, mida tuleb positiivses võtmes ära kasutada ning näidata, et Eestis osatakse suurelt unistada ning ka neid suuri unistusi ellu viia.
Usun, et ühiskonnale tuleks üldiselt kasuks, kui ettevõtjaid ja teisi oma elualadel tegusaid inimesi palutakse appi riigi heaks lobitööd tegema ning kahepoolseid suhteid tugevdama (näiteks on koostöö Saksamaa ja Eesti teadlaste vahel väga heal tasemel).
Olen täiesti veendunud, et eestlased, kes on Saksamaal läbi löönud, tuleksid hea meelega oma riigile appi. Loodetavasti suudab Reformierakonna valitsus selles küsimuses jätta kõrvale teesi, et vaid nende ministrid on kõige targemad inimesed maailmas, ning pilti nähakse laiemalt ja kaasatakse ka teisi tegusaid inimesi.

ANDRI KIIGE

Erakond Rahvuslased ja Konservatiivid

CDU valimislubadused on Saksa senise poliitikaga võrreldes võrdlemisi rahvuslikud ja parempoolsed. Eesti julgeoleku jaoks näib Merzi juhitud valitsus täna parim võimalik variant Saksamaal.
Tänases julgeolekuolukorras puudutabki meid peamiselt Merzi kaitseprogramm. Ühelt poolt on CDU lubanud Ukraina toetamist jätkata, teisalt räägiti kaitsekulude juures pühendumisest kahele protsendile SKTst, millest võib piisata Saksa kaitsevõime parandamiseks, kuid mitte suurema rolli võtmiseks Euroopa julgeolekus.
Meile on nüüd oluline see, kuidas neid lubadusi täidetakse ja kas need jõuavad Saksamaa valitsusleppesse. Läbirääkimiste avamine just sotsidega, kelle senine panus Euroopa julgeolekusse on tänase kriisi üks põhjustest, on paraku samm vastupidises suunas.
Eesti on Saksamaaga partnersuhete kindlustamiseks teinud peaaegu kõik endast oleneva – kuulume ELi ja oleme suhtarvudelt ühed suurimad NATO ühiskaitsesse panustajad.
Nüüd on Merzi valitsusel võimalus näidata, mida teeb Saksamaa, et taaskindlustada partnersuhteid Euroopa ja eriti Ida-Euroopa riikidega. Scholzi valitsusel kippusid need julgeoleku vallas unarusse vajuma. Kogu Ida-Euroopa vaatab praegu Merzi poole.

ANDRES SUTT

riigikogu majanduskomisjoni liige (Reformierakond)

Eesti ja Saksamaa suhteid raamib üle 800 aasta jagatud ajalugu, koos tõusude ja mõõnadega. See on tugev vundament, millele toetub meie partnerlus ka järgmise valitsusega.
Iga liitlassuhe põhineb ühisel väärtusruumil ja headel inimestevahelistel suhetel kõikidel tasanditel – olgu selleks poliitika, äri, kultuur või teadus. Investeerides aega isiklike suhete loomisse Saksamaa partneritega ehitame me ka vastastikust usaldust.
Olen veendunud, et lähtudes nendest põhimõtetest muutuvad meie liitlassuhted ajas vaid tugevamaks.
Saksamaa on Euroopa Liidu 450 miljoni elaniku ja 19 triljoni euro suuruse majanduse suurim majanduspiirkond ning Eesti tähtsuselt viies ekspordi sihtriik. Ajal, mil Ameerika Ühendriikide geopoliitilised prioriteedid on muutunud, lasub meil Euroopana peamine vastutus Ukraina ja iseenda julgeoleku eest.
Selles muutunud julgeolekuolukorras on Saksamaal tema majanduse mahtu, tööstuse potentsiaali ning innovatsioonivõimekust arvestades võtmeroll Euroopa kaitsevõime tugevdamisel ja kaitsetööstuse tootmisvõimekuste kiires tõstmises.
Eelmise nädala visiit Stuttgarti kinnitas minu jaoks veel kord kahte asja. Esiteks on Saksamaal jätkuvalt suur uudishimu Eesti digiühiskonna eduloo vastu ning huvi meilt õppida. Ja teiseks on üldisest negatiivsest majandusfoonist hoolimata Saksamaal edukaid ja ambitsioonikaid ettevõtteid nii pika innovatsioonitraditsiooniga autotööstuses kui ka tehnoloogiasektoris.
Seepärast on kiire kokkulepe uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks ning sakslaste usu taastamine oma ettevõtete konkurentsivõimesse nii Eesti kui kogu Euroopa huvides.

LAVLY PERLING

Parempoolsete esimees

Friedrich Merzi peagi algav töö Saksamaal kattub suures osas Parempoolsete plaanidega Eesti jaoks – vajadus parempöörde järele on ühtviisi tugev mõlemas riigis. Ehkki mahtudelt võrreldamatud, on Eesti ja Saksamaa sarnases kitsikuses – majanduslangus venib aastatesse, mõlema riigi kodanikud vaesuvad.
Merzi kampaaniast mäletame, et ta on lubanud tegeleda kliimaeesmärkidega viisil, mis ei seaks ohtu majanduse arengut. See idee läheb kokku Parempoolsete vaadetega – kui kliimameetmed tapavad majanduse, ebaõnnestub ka roheüleminek, sest raha lihtsalt ei ole.
Merz on rõhutanud vajadust vähendada nii Saksamaa kui ka Euroopa Liidu bürokraatiat. Parempoolsedki on sellele probleemile korduvalt viidanud – kõik ettevõtlust pärssivad reeglid ja nõuded tuleb üle vaadata, nii Eestis kui ka kogu Euroopa liidus laiemalt. Merz on lubanud langetada Saksamaa ettevõtete tulumaksu. Suund on õige, Parempoolsed seisavad Eestis ettevõtete tulumaksu kaotamise eest.
Merz on väljendanud varasematest kantsleritest soosivamat suhtumist tuumaenergiasse. See on asi, mida Parempoolsete plaani järgi peaks ka Eesti tegema – odav ja varustuskindel baasenergia ei saa ilmselt tulla mujalt kui Eesti territooriumil asuvast tuumajaamast.
Ei ole küll usutav, et Merzi Saksamaa oma suletud tuumajaamad taas käima paneks, kuid Euroopa suurima majandusega riigi juhi hoiak selles küsimuses on kindlasti oluline faktor meiegi vaatest.
Me peame Eesti majanduskeskkonda vaatama kaine pilguga. See on vältimatult oluline ka julgeoleku vaates, eriti praegu. Me ei saa oodata, et meie Euroopa partnerid tulevad meile kerge südamega appi, kui me ise oma rehkendust ära ei tee.
Selleks peame tõmbama koomale riigi keskaparaadi kulutusi, vähendama bürokraatiat ja suunama rohkem raha julgeolekusse – see ongi võti kindlustamaks partnerlust Saksamaaga.

URMAS REINSALU

Isamaa esimees

Õnnitlesin Isamaa vennaspartei CDU juhti Friedrich Merzi valimisvõidu puhul. Oleme Merziga Euroopa Rahvapartei liidrite koosolekutel pinginaabrid ja mäletan, et erakorraliste valimiste võimalustest rääkis ta mulle juba üle aasta tagasi.
Väljendasin heameelt, et Euroopal on võimalus saada pärast pikka aega veenev liider, see on praegu väga tähtis välispoliitiliselt, Merz on ka rõhutanud praeguse Saksa valitsuse loidust Ukraina toetamisel.
Meenutasin, et kui eelmisel kuul kohtusime Berliinis, rõhutas ta, et soovib välispoliitikas tugevamalt arendada koostööd Põhjala-Balti piirkonnaga võrreldes senise Saksa valitsusega.
Läbirääkimised uue koalitsiooni moodustamiseks ei saa tulema lihtsad, kuid nende tulemustega on seotud ka Eesti majanduse väljavaated. Saksamaa ja Eesti majandus on eriti just Põhjala kaudu tihedalt seotud ning Merz annab kindlasti positiivse tõuke Saksamaa viimiseks majanduskasvule. Tema sõnum valimistel oli selge: Saksamaa vajab poliitikamuutust.
Poliitikamuutus ootab loodetavasti ees ka Euroopat, Merz on korduvalt esile toonud vajaduse Euroopa Liidu poliitikas kurssi muuta ja lõpetada Euroopa deindustrialiseerimine.

ESTER KARUSE

riigikogu väliskomisjoni liige (SDE)

Eesti ja Saksamaa liitlassuhted on väga head ja tugevad nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu ja NATO raames. Jagame samu demokraatlikke väärtusi ning Eesti ja Saksamaa majanduslik koostöö on alati olnud tihe, sõltumata sellest, kes meie riike parasjagu juhivad.
Tõenäoline tulevane kantsler Friedrich Merz on rõhutanud vajadust suurendada riigikaitsekulusid ning jätkata Ukraina igakülgset toetamist sõjas Venemaaga. Seega oleme ka välis- ja julgeolekupoliitikas samadel seisukohtadel.
Kindlasti peame hoidma suhteid nii valimised võitnud konservatiivse erakonna CDU/CSU esindajatega kui ka tõenäoliselt koalitsioonis jätkavate sotsiaaldemokraatide (SPD) poliitikutega.
Samuti peame järeldusi tegema paremäärmusliku AfD valimisedust, mis näitab, et ka Eestis tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii inimeste toimetuleku küsimustele kui ka äärmuslike vaadete levikule ühiskonnas ning nende küsimustega tegeleda.

EVELYN SEPP

Erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht

Millist poliitikat ja kellega Saksamaa ajama hakkab, on täna veel natuke vara ennustada. Segadust ja muutuste võimalust on õhus liiga palju.
Eesti jaoks on aga alati küsimus muus – kes me ise oleme ja mida me saavutada soovime. Meie eksistentsiaalsed küsimused toetuvad muidugi koostööle Euroopa suurimate teljeriikidega, aga sõltuvad meie enda väärtuspõhisest, ajakohasest ja koosmeelsest poliitikast.
Me oleme endiselt ühes majandus- ja inimõiguste liidus Saksamaaga, me oleme endiselt ühes julgeolekut tagavas ühenduses Saksamaaga, ning meie ühine kasu nendes sõltub endiselt kõige nõrgemast lülist.
Saksa poliitiline kultuur, pöörete kiirus on nii ehk naa hoomatavad ja kui me suudame siin Eestis ise hoida kursi selge, sihi silme ees ja valitsemistavad korruptsioonivabad, suudame me teha koostööd kõigi võimalike koalitsioonidega Saksamaal, säilitades nii oma rahvusliku rikkuse kui väärikuse, looduse ja muud ressursid.
Hoidma peame tugevat joont Ukraina toetusel ja selget vahet USA ähmastuva kauplemispõhise maailmakorraldusega.

PEETER TALI

riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees (Eesti 200)

Euroopa rahvad on nautinud 80 põlve rahu ja õitsengut. Täna on see ohus. Vaid koos tegutsedes suudame kaitsta oma mugavat ja lahedat euroopalikku elulaadi ning vabadust.
Me peame kõik oma sakslastest sõprade ja ka kolleegidega rohkem rääkima, hoolimata sellest, et töötame tihedalt koos ametnike ja poliitikute tasemel Euroopa Liidu ja NATO institutsioonides ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
Seda saab teha parlamendikomisjonide, näiteks Euroopa asjade komisjonide vahel, aga ka näiteks poliitperekondade ehk siis sõsarparteide vahel. Iga kontakt loeb.
Teiseks võtmeteguriks on julgeolekualane koostöö alates olukorrateadlikkusest, juhtimisest, hübriidohtude tõrjumisest kuni sõjalise kaitseni.
Saksamaa suurendab oma maaväe sõjalist kohalolekut ja kaitsetööstust Leedus, Eestisse ja Lätti jõuavad ennast Ukrainas tõestanud Saksamaal toodetud moodsad keskmaa õhutõrjeraketisüsteemid Iris-T. Mitmekihilise õhukaitse edasi arendamise vajadus on ilmselge.
Saksamaa merevägi võtab suurema vastutuse NATO mereoperatsioonid juhtimisel Läänemerel.
Kolmandaks on majanduskoostöö, mis hõlmab ka energiajulgeolekut. Ma väga loodan, et Saksamaa mõtleb ümber oma otsuse ning paneb oma tuumajaamad taas elektrit tootma ega osta enam Venemaalt LNGd.
Kõigepealt peab Saksamaa valimised võitnud kristlike demokraatide juht Friedrich Merz võimalikult kiiresti kokku saama niinimetatud suure koalitsiooni valitsuse ega tohi ebaõnnestuda. Euroopal ei ole praegu selget liidrit ja just seepärast on eurooplaste pilgud pööratud Berliinile. Riigipäeva hoonele.