2011 | Daegu MM
2008 | Pekingi OM
2006 | Göteborgi EM
2012 | London OM
2009 | Berliini MM
2014 | Zürichi EM
2012 | Helsingi EM
2005 | Helsingi MM
11 medaliheidet, mis viisid Gert Kanteri Eesti rahva südamesse
2016 | Amsterdami EM
Alates 2005. aasta Helsingi maailmameistri-võistluste hõbemedalist on Gerd Kanter kokku võitnud 11 tiitlivõistlute medalit. Kirkaim neist on Pekingi olümpiamängude kuld.
2013 | Moskva MM
2007 | Osaka MM
68,75 m
Kaugel polnud tegelikult ka kuldmedal, kuna viimase vooru eel püsis Kanter veel esimesel kohal. Leedu vägilane Virgilijus Alekna võitis kulla viimasel hetkel. «See oli hetk, kui tulin noore sportlase staatusest tõeliste tegijate hulka,» meenutas Kanter.
Helsingi MM
2005
Göteborgi EM
2006
68,03 m
«Nii kvalifikatsioonis kui ka lõppvõistlusel oli kehv algus. Kolmandal katsel heitsin 68 meetrit siiski täis. Sellel hetkel realiseerisin hea vormi. Lõpuks jäi kuld ainult poole meetri kaugusele,» meenutas Kanter.
«MMile eelnes pikk vägikaikavedu Virgilijus Aleknaga. Küll oli üks peal, siis jälle teine,» rääkis Kanter. Lõpuks sai Alekna raskes treeninglaagris vigastada ja MMil temast enam vastast ei olnud. «Ta tundis kuklas minult tulevat ohtu ning mõnes mõttes sundisin ta enne MMi eksima.»
Osaka MM
2007
68,94 m
Pekingi OM
2008
68,82 m
Kanter meenutab, kuidas ta 2001. aastal oli Raul Rebase käest küsinud, kes võidab 2008. aasta OMi. «Tema ei osanud sellele küsimusele vastata, küll aga pakkusin mina võitjaks just ennast. Olümpiamedal on teistest väga erinev. Selle tähtsusest kohapeal aru ei saa, kuid hiljem jõuab kõik viimaks kohale.»
2009
66,88 m
«See oli üks kummaline aasta ja kummaline võistlus. Ma polnud sellel hooajal kaotanud mitte ühtegi mõõduvõttu. Kuni MMini... Tegime ettevalmistusel palju vigu,» rääkis Kanter. Kanteri sõnul oli Berliini võistlus kindlasti ühe hea perioodi lõpp, millele järgnesid rasked ajad. «See pronksmedal mingit rõõmu ei tekitanud. Pigem tundsin, et olin mingisse auku kukkunud.»
Berliini MM
Daegu MM
2011
66,95 m
Kvalifikatsioon läks Kanteril aia taha, kui laeks jäi kõigest 63.50. Soosikute hulka ta ei kuulunud, kuid teises voorus heidetud tulemus toob hõbemedali. «2010. aastal jäin ilma medalita ning sellest on siiamaani väga kahju,» rääkis Kanter, kelle sõnul tuli Berliinile järgnenud mõõnaperiood pikas perspektiivis tegelikult kasuks – medalinälg tuli tagasi.
Londoni OM
2012
«Kvalifikatsioonis jätsin kõik jälle kolmandale katsele. Mõtlesin enne otsustavat heidet tribüünil viibinud isale, kelle kohale meelitamiseks olin palju vaeva näinud,» naeris Kanter. Finaalis heitsid nii Harting, Hadadi kui Kanter lõpuks ühe ketta läbimõõdu sisse. «Esimest korda tegin hooaja tippmargi tiitlivõistlusel. Kindlasti asetuks see pronks medalite pingereas väga kõrgele. Ehk oli isegi tegemist ühe parima mittekullaga.»
Kummalise käitumisega jäi eredalt meelde Robert Harting, kes enne viimast katset otsustas Kanterit segama hakata. «Tuli minu juurde ja hakkas rääkima, et tahaks pärast võistlust mingit pikkade varrukatega Eesti särki saada. Väga kummaline jutt, mida enne EMi finaali viimast heidet rääkima tulla. Eks ta vist tajus minu poolt ohtu.» Harting võitiski lõpuks Kanteri ees.
Helsingi EM
66,53 m
Kanterit segasid seljavalud, lLisaks terviseprobleemidele mängis vingerpussi ka kohalik hotell nimega Kosmos. «Konditsioneeri seal polnud – lihtsalt voodis pikutades voolas higi mööda keha alla. Ka väljas oli 32 kraadi sooja,» meenutas Kanter raskeid olusid. «Finaalis tundsid, et jõudu lihtsalt ei olnud. Ei saanud lõpus enam juurde panna.»
Moskva MM
2013
65,19 m
Võistlus venis tormituulte tõttu, ajakava nihkus paigast. Kanteri võistlus algas keeruliselt (avakatse 59.48, teine katse üleastumine), kuid tema kolmas katse kukutas kaheksa parema hulgast välja Martin Kupperi. «Hetkel on mul näiteks kahe viimase aasta parim vorm. Kahju, et paremat tulemust ei õnnestunud heita. Aga tundub, et komplekt oleks nagu koos. Kui peaks juhtuma, et ma rohkem medaleid ei võida, siis usun, et saan selle eestlastelt andeks!»
Zürichi EM
2014
64,75 m
Kanteri hooaeg oli kulgenud tagasihoidlikult, ent kogenud sportlane suutis taas end tiitlivõistluse ajaks maksimaalselt kokku võtta. Esmalt heitis ta oma hooaja tippmargi eelvõistlusel, lõppvõistlusel suutis ta selle veel veidike lisada. «Rasketel hetkedel suudan ma end alati paremini heita,» nentis Kanter.
Amsterdami EM
2016
65,27 m