1
Osale Keskkonnaportaali viktoriinis ja võida 100€ väärtuses RMK metsamaja kasutamise võimalus
Lisaks loosime välja 2x Eesti Loodusmuuseumi perepääset ja sügisese kinkekoti Keskkonnaagentuurilt.
Alusta
Alates 2000. aastast on Eestis enim rõngastatud ...
Enim rõngastatakse Eestis rasvatihaseid. Neid on viimase 24 aasta jooksul rõngastatud juba üle 150 000 isendi. Kõik Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. Linde rõngastatakse, et saada teada nende rändeteed ja sagedamini kasutatavad peatuskohad ning talvitusalad. Lisaks annab lindude rõngastamine infot nende eluea ja -viiside, hukkumise põhjuste jms kohta.
suitsupääsukesi
rasvatihaseid
pöialpoisse
Valin
Järgmine küsimus
Huntide arvukus Eestis on viimase aastaga ...
Viimase aastaga on suurenenud nii huntide arvukus kui ka hundikahjude arv. 2023. aastal loendati Eestis 39 hundikarja, millele lisandusid Läti 3 hundikarja territooriumid, mis ulatusid Eestisse.
kasvanud
jäänud samale tasemele
vähenenud
Valin
Järgmine küsimus
Eesti on Euroopas metsasuselt ...
FAO andmetel on Eesti riigi metsasuse protsendilt Euroopas viiendal kohal. Meist protsentuaalselt rohkem on riigi pindalasid arvestades metsa ainult Soomes, Rootsis, Montenegros ja Sloveenias. Maailma, Euroopa ja Eesti metsasuse interaktiivseid kaarte saad uurida Keskkonnaportaalis.
esimesel kohal
viiendal kohal
viieteistkümnendal kohal
Valin
Järgmine küsimus
Metsakaitseekspertiiside alusel on 2024. aastal enim metsakahjusid tekitanud ...
Keskkonnaportaalist leitavast jooksva aasta metsakaitseekspertiiside töövihikust selgub, et peamised metsade kahjustajad on sellel aastal olnud kooreüraskid. Järgnevad põdra-, tormi-, lume-, teiste ulukite ning juurepessi kahjud.
põder
torm
kooreürask
Valin
Järgmine küsimus
Olulisemateks väljakutseteks Eestis on põllumuldade ...
Heas seisundis muld tagab elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid ning on paljude majandussektorite alus. Üldiselt võib Eesti muldade seisundit pidada heaks, kuid meie suuremad väljakutsed on peamiselt aluskivimi omadustest tingitud põllumuldade happesus Lõuna-Eestis ja kohati ka veekvaliteeti ohustav liigne fosforisisaldus.
happesus ja liigne fosforisisaldus
erosioon (ehk muldade/pinnase ärakanne)
üleharimine
Valin
Järgmine küsimus
Hüdroloogilises seires on kasutusel jää erinevate vormide või seisundi kohta terve hulk seisundikoode ehk jää erinevaid nimetusi. Neid on lausa ...
Seires kasutatakse jää iseloomustamiseks jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodil palju erinevaid mõisteid näiteks rasvjää, lumelobjakas, kallasjää, põhjajää, jäänihe jne.
12
22
42
Valin
Järgmine küsimus
Riikliku välisõhu seire tulemuste alusel on vääveldioksiidi ehk SO2-e heitkogused 1990. a võrreldes vähenenud ...
Võrreldes 1990ndatega on vääveldioksiidi heitkogused vähenenud ligikaudu 95% võrra. Seda on suures osas põhjustanud energiatoodangu langus. SO2 heitkoguste vähenemine on tingitud ka madala väävlisisaldusega vedelkütuste kasutamisest transpordis ja kütmisel ning väävlipuhastusseadmete kasutuselevõtust põlevkivielektrijaamades.
52%
74%
95%
Valin
Järgmine küsimus
Keskkonnaportaali keskkonnaülevaate ilma ja kliima peatükist saab lugeda, et 1901-1930 aastate keskmisega võrreldes on Eesti keskmine temperatuur tõusnud ...
Maailmas on tõusnud keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga 1,3 kraadi ning Euroopas, mis on kõige kiiremini soojenev kontinent maailmas, 2,3 kraadi. Eesti kohta temperatuuri mõõteandmeid tööstusrevolutsiooni eelsest perioodist kogu ulatuses ei ole, ent 1901-1930 aastate keskmisega võrreldes on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1,5 °C. Eestis tõuseb keskmine temperatuur globaalsega võrreldes kiiremini tulenevalt geograafilisest paiknemisest.
1,5 kraadi
2,3 kraadi
Ei olegi tõusnud!
Valin
Järgmine küsimus
2023. aasta andmetel ladestati Eestis jäätmeid ...
Võrreldes eelmise aastaga on ladestatud jäätmete maht vähenenud ligi 1,4 miljoni tonni võrra. Erinevaid näitajaid bio-, pakendi jt jäätmeliikide kohta leiab Keskkonnaportaalist.
4,4 miljonit tonni
5,9 miljonit tonni
7,4 miljonit tonni
Valin
Järgmine küsimus
Avaandmed on andmed, mis on ...
Vabalt taaskasutatavaks tehtud andmete abil teenuste arendamine võimaldab hoida kokku raha ja aega. Avaandmed on kõigile antud vabalt kasutamiseks ning neid saab rakendada nii äriliste kui ka mittetulunduslike ettevõtmiste käivitamiseks, uuringute läbiviimiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks. 2024. aasta jooksul teeb Keskkonnaagentuur Keskkonnaportaalis kasutajatele avalikuks erinevaid ilma- ning keskkonna avaandmed.
ainult avaliku sektori andmed
kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud
igasugused riigi kogutud keskkonnaandmed
Valin
Lõpeta
Auhinna võitmiseks osale loosis oma e-maili aadressiga.
Vastasid õigesti -le küsimusele.
Saada
Aitäh!
Sinu andmed on meile edastatud.